Kristen Michali valitsus - head ja vead

Millal Tšernogooriasse esimene mošee ehitatakse?

1 Like

Must Mägi on täna täiesti no go zone.

Kuna Reformierakonna ja Eesti 200 toetus on kahe peale kokku alla 20 protsendi, nõuavad EKRE, Keskerakond ja Isamaa erakorralisi valimisi.

3 Likes

Lätlastel on see hea 10% valijate allkirjadega referendumi esilekutsumise klausel PS-s, teemal “kas korraldada erakorralised valimised?”

4 Likes

RE ja E200 tegelik toetus on heal juhul 10%.

3 Likes

Milliseid depressiivseid eesti väikelinnu sa silmas pead, kus jutuvada on valdavalt (ukraina?)keelseks muutunud. Muide… väisasin täna sellist asutust nagu Bagus Bali. Mingi eesti kutt võttis endale saarestikust preili ja nüüd kolmekesi peavad (tegelane, tema naine ja naise ema). Täna oli letiteenindajaks see indoneeslanna(?) kes rääkis minuga eesti keeles. Imeõrna inglise aktsnediga heas eesti keeles. Impossibru?!?

3 Likes

suure tõenäosusega ajal kui kaabud on juhtiv valitsuserakond, regionaalminister Tanel Kiige poolt. Seilasime, teame.

Üle poole küsitlejatest sooviks Michali tagasiastumist.
Jätkamist toetas vähem, kui Kaja K. mustematel päevadel.
Valitsuse lagunemise “süü” panid 50% reffikatele, sotside tõttu vaid 20%.

kõige hullem olukord pole

5 Likes

Uues valitsuskoalitsioonis on nimelt maad võtmas idee, et praegune Regionaal- ja põllumajandusministeerium tuleb lammutada ning põllumajandus lükata sealt majandusministeeriumi või kliimaministeeriumi alla. Põllumajandusministri koht plaanitakse mõnede väljaütlemiste taustal aga sootuks kaotada.

Klaasmägi arvas, et põllumajandus- ja regionaalpoliitika on Eestis väga suured ja olulised teemad. „Kui need nüüd majandusministeeriumi alla kokku suruda, siis ilmselgelt need valdkonnad marginaliseeruvad ja kõik kannatavad, ka riik ise.“

Toidutootja seisukoht oli, et juba senini on Eesti põllumajandus Euroopa Liidus paljudest hüvedest ilma jäänud ja seetõttu ei ole meie kasvatajad konkurentsitingimustes ülejäänud Euroopaga võrdsel positsioonil.

tuleb hakata looma p33ru mõõtma ja maksustama nagu Taanis

asjad liiguvad õige suunas

3 Likes

Kuni eksisteerib asutus nimega Kliimaministeerium ja amet Kliimaminister on meie riik jätkuvalt ning sügaval pe.se kursil.
Rohkem polegi midagi arutada.
Lisaks veel arusaamatu riigieelarve ja iseenesest paljuneva ainult talle arusaadavaid lahendeid ning seaduste tõlgendusi tootva ametkonna.
Doomed.

17 Likes

Mis saab kliima vastu olla?

1 Like

Tõtt öeldes on mul päris keeruline ka põllumajanduse ja regionaalarengu vahel väga tihedat seost näha.

Põllumajandus on tegelikult üsna kitsas valdkond. Suur osa sellest on EL suunaline (direktiivid ja toetused).

Kui keegi mõtleb “regionaal-” teemade peale, siis kerkib kohe esile eesmärk “et elu maapiirkondades säiliks”. Aga selle eesmärgi täitmise võtmed on riburadapidi umbes sellised:
-töökohtade loomine (tööstuse arendamine või riigipalgaliste töökohtade Tallinnast eemale viimine)
-kohalikud teed ja ühistransport
-riigi ja kohalike teenuste pakkumine maal (sh väikekoolid)
-mingid toetusmeetmed nagu külade arendamine või noorperede maale kolimise toetus
-kiire internet igasse külasse

Ükski neist teemadest ei ole tegelikult otseselt põllumajandusega seotud. Isegi sihtgrupp kattub vähe, sest põllumajanduse hõive ja töökohtade arv on tänapäeval päris väike.

Ühed maakad kõik oleks siin seos põllumajanduse ja regionaalarengu vahel.

1 Like

Lausa ulme, et see T. Lammas saab poliitikas edasi tegutseda ja keegi teda valib?

2 Likes

Eesti rahvas ise valib ja iga rahvas on oma valitsejaid väärt.

2 Likes

https://www.err.ee/1609633829/valitsus-liigub-valistoojou-suurendamise-plaaniga-edasi
Eesti on juba triik Ukrainlaseid täis, kelle veel seda odavtööjõudu vaja on?
Mingi lennukihooldusfirma Magnetic MRO nutab, siis hakkame seadusi muutma.
Raha on piiratud ressurss, toore on piiratud ressurss aga tööjõud see on piiramatu ressurss?
Kui tööjõudu ei ole, siis ei investeerita ja ettevõtet ei luua.

4 Likes

Need odavtööjõu taganutjad ei ole aru saanud, et ajad on muutunud ja Eesti ei ole juba ammu riik, kus saab oma äritegevuse seada odavale tööjõule. Ukrainlasel on ka vaja üüri maksta ning poest toitu osta.
Seal Magnetikus on suht närused palgad, ehk siis jääb mulje, et seal on ka ärimudel odavtööjõud. Arvatavasti enam pikalt see neil enam kesta ei saa ja viiakse see tegevus järgmisesse arenguriiki üle.

4 Likes

Ma olen seda varemgi siin foorumis kirjutanud, aga konkurents tööjõu pärast on ettevõtluses normaalne ja tervitatav. Nende hädaldajate ja võõrtööjõu ihalejate kurtmist tuleb enda jaoks tõlkidagi nii, et probleem on neis, mitte Eestis ja kogu majanduses.

Mõned valikulised väited:

  1. “Meil on liiga vähe tööjõudu” - meil ei ole liiga vähe tööjõudu. Tööturul on ligi 700 000 inimest. Liiga vähe milleks?
  2. “Meil on liiga vähe haritud tööjõudu” - see tööjõud on tööturul enamasti olemas, ta lihtsalt ei taha SINU ettevõttes töötada. Nüüd mõtle, miks see nii on.
  3. “Meil on liiga kallis tööjõud” - kui ootus on saada üle keskmise töötaja alla keskmise palgaga, siis see ongi ebareaalne ootus. Kvaliteettööjõud ongi kallis. See on ettevõtja ülesanne mõelda, kuidas seda kõige paremini ära kasutada (kuidas oma toote väärtust tõsta).
  4. “Inimesed ei kandideeri enam konkurssidel / ei ole sobivaid kandidaate” - need sobivad kandidaadid on olemas (vt. numbrit 700 000). Nad lihtsalt ei kandideeri SINU ettevõttesse. Nüüd mõtle, miks.
  5. “Inimesed ei taha enam tööd teha” - võib-olla on probleem sinu ettevõtte kehvas juhtimises?
6 Likes

Magnetic MRO nutab? Meil on ju kõrgkvalifitseeritud ja kallile tööjõule täiesti piiranguteta sissevoolu õigused olemas. Mis tööjõudu Magnetic MRO veel vajab, kui just kõrgkvalifitseeritud sellist? Pakun, et asi ei jää seaduste taha, vaid on lahti seletamata, et mis probleemi Magnetic MRO tegelikult lahendab? “Lennukihooldajaid” Venezuelast või Tadžikistanist?
See kõik käib sinna samasse lahtrisse, kus ajukirurgid ja tuumafüüsikud tulevad suurte parvedena üle Vahemere…

5 Likes

see, mida Draax kirjutab, on kõik õige, aga 99,9% ettevõtlusest ei ole selline, et lõpptooteks on Iphone, mida tahetakse igal pool. See, mida me Eestis toodame, on enamasti midagi sellist, mida ka mujal tehakse ning müüa üritame seda nt Rootsi, Soome jne. Aga reaalselt ainuke argument, millega me sinna müüa saame, on hind. Samas täna on meie toodete hinnad paari aastaga tõusnud selliseks, et see on Rootsis tehtuga sama kallis, lisaks pane siia juurde transport ja idaeuroopa kuvand ehk rootslane eelistab alati kohalikku kui hind on sama…Mis meile siis alles jääb - koduturg ehk üksteisel juukseid lõigata ja puulusikaid voolida? Ja siis sõimame veel natuke ettevõitjaid vereimejateks ka ning siis imestame, et keegi ei tahagi midagi teha, kui ehk ainult kõik maha müüa ja Hispaaniasse kolida…või siis pood kinni panna ja ametnikuks minna :wink:

5 Likes