Eesti Panga juhid ütlesid panga kolmapäevases infotunnis, et kinnisvarabuum on läbi saanud.
“Me arvame, et mingit buumi enam ei ole,” kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft kinnisvaraturu jahenemist.
Reklaam
“Kinnisvaraturu kohta on meil erinevad andmed,” ütles panga asepresident Märten Ross. “Hinnatõus on aga pidurdunud ja seda peaks investorid arvestama.”
Eesti Pank prognoosib aastatel 2005-2006 eratarbimise vähenemist ja laenukasvu aeglustumist. Praegu kulutab 13% laenuvõtjaid 30% oma netosissetulekust võetud laenude teenindamiseks.
“Majapidamiste bilanss on punases,” kommenteeris Kraft eraisikute vara ja kohustuste suhet. Kui tööpuudus suureneb, eluasemete hinnad kukuvad ja intressid samal ajal tõusevad, muutub olukord probleemseks. Hetkel püsivad hinnad stabiilsed ja ka palgakasv on võrreldes tootlikkuse kasvuga kergelt pidurdunud, mis annab lootust laenuvõtmise ning jooksevkonto defitsiidi vähenemiseks. Keskpanga prognooside kohaselt väheneb eelarvetulude kasv, mis tarbimist omakorda ohjab.
“Paneks siinkohal sõrmed risti ja loodaks, et prognoos peab paika,” lausus Ross.
ERI Kinnisvara eluruumide osakonna müügijuht Mart Saa ütles aga Eesti Panga seisukohta kommenteerides, et mingit kinnisvaraturu jahenemist pole toimunud. “Minu meelest on olukord vastupidine, kinnisvaraarendajad ja kommertspangad räägivad, et andke ainult takka, laenuvõtjaid ja ostjaid on endiselt piisavalt,” täpsustas Saa.
Igaljuhul on asi vist muutumas sest City24 andmetel ei ole kusagil hinnatõusu näha. Kesklinnas on kortereid saada nagu murdu, hinnad ca 1 mil, 70 m2 ja remonditud kujul
juhtusin täna ühe maakleriga rääkima, ja tema ennustas veel kaheks aastaks buumi jätku.
millega ta oma nägemust põhjendas?
Statistikaamet avaldas täna info, et kolmandas kvartalis kasvas aastatagusega võrreldes ehitus 4%, kusjuures hoonete ehitiste arv langes 5,9% (rajatiste puhul kasv +24,8%). See viitaks küll buumi läbisaamisele. Samas vaadates virtuaalseid majasid (kinnisvarafirmade netilehekülgi), siis peaks õige ehitamine alles pihta hakkama.
kurb see, et ta ei põhjendanudki. Mainis vaid, et praeguste hinnangute põhjal peaks buumi veel kaheks aastaks jätkuma.
Mine siis võta kinni, kellel õigus on!
Mine siis võta kinni, kellel õigus on!
Ära sa kaupmehe käest küll õiget vastust looda. See ju tema leib.
Seda et, ära jumala eest praegu midagi osta hinnad on tipus, vaevalt jah ühegi maakleri suust kuuleb:)
Kinnisvara firmad võiks peale Aktuaalset Kaamerat "Kapital"-i taolist saadet tegema hakata :)
Olles väikestviisi seotud kinnisvarahaldusega näen seda iga päev, et “Majapidamiste bilanss on punases”. Käib üks lakkamatu virin kui kallid kõik teenuste hinnad on. Inimesed pole lihtsalt arvestanud halduskuludega mis on tunduvalt suuremad 15-20 korteriga korterelamul kui Lasnamäe 200 korteriga korterelamul. Ja läheb veel kallimaks - selles võivad uued kinnisvaraomanikud kindlad olla. Kinnisvara haldusteenuse hinnad on praegu ebaloomulikult madalad.
Jurmala
Mis on see kinnisvara haldusteenus, mille eest väikese kortermaja elanikul oleks vaja rohkem maksta kui praegu mil teenuse hinnad on ebaloomulikult madalal? Mind huvitab see väga, sest olen ise ka just sellise maja elanik. Elektri, vee, kütte, telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest maksan otse teenusepakkujale. Kinnisvara haldusteenuse alla jääks siis justkui prügivedu, trepikoja ja majaümbruse koristamine, remondi- ja hooldustööd. Midagi veel? Mis läheb kallimaks neist oluliselt?
Mis on see kinnisvara haldusteenus, mille eest väikese kortermaja elanikul oleks vaja rohkem maksta kui praegu mil teenuse hinnad on ebaloomulikult madalal? Mind huvitab see väga, sest olen ise ka just sellise maja elanik. Elektri, vee, kütte, telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest maksan otse teenusepakkujale. Kinnisvara haldusteenuse alla jääks siis justkui prügivedu, trepikoja ja majaümbruse koristamine, remondi- ja hooldustööd. Midagi veel? Mis läheb kallimaks neist oluliselt?
motoguzzi. City24-s on tõesti müügis palju kesklinna kortereid. Aitasin ühel oma tuttaval just mõned päevad tagasi korterit otsida kesklinna piirkonda ja selgus, et selle suure hulga seast oli ainult 2 korterit võtta, mille eest kannataks ka raha maksta.
Alles valmivates majades on kõik 2 toalised müüdud või broneeritud ja kasutatud korteritest leidsime ainult 2 korterit, mis sobisid oma asukohalt, hinnalt ja viimistluselt.
Nende 2-e vahel siis pidimegi valiku langetama. Ja ega needki ei olnud just see, mida otsisime, kuid valik tuli teha.
Nii et see jutt suurest hulgast ja laiast valikust ei vasta päriselt tõele ja müüt puruneb koheselt, kui hakkad korterit otsima.
Alles valmivates majades on kõik 2 toalised müüdud või broneeritud ja kasutatud korteritest leidsime ainult 2 korterit, mis sobisid oma asukohalt, hinnalt ja viimistluselt.
Nende 2-e vahel siis pidimegi valiku langetama. Ja ega needki ei olnud just see, mida otsisime, kuid valik tuli teha.
Nii et see jutt suurest hulgast ja laiast valikust ei vasta päriselt tõele ja müüt puruneb koheselt, kui hakkad korterit otsima.
Henno
Üldiselt on sul hästi läinud kui Tallinna Vesi, Tallinna Küte, (gaasikütte puhul Eesti Gaas) on sinuga individuaalse lepingu sõlminud. Tavaliselt sõlmivad need ettevõtted lepingu kas ühistuga või maja haldajaga. Seda poliitikat propageerib viimasel ajal ka Eesti Energia.
Isegi sinu väikese korterelamu puhul peab keegi pidevalt jälgima, et tehnilised süsteemid korras oleksid. Lisaks pakub haldus- ja hooldusfirma ka 24 h avarii väljakutse teenust. Mis siis kui keldris mõni toru lõhkeb või 1 korruse WC pott üle hakkab ajama? Vaevalt mõni näiteks gaasikatlamajade hooldust pakkuv ettevõte sinuga individuaalse lepingu sõlmiks. Uutel korterelamutel võib teisigi tehnosüsteeme olla mis peaksid hoolduslepinguga kaetud olema. (fonolukud, tuletõrjesignalisatsioon, elektrikäit, elektrilised avanevad väravad ja uksed, ventilatsioonisüsteemid,liftid, jne.) Koristaja kes trepikoda ja majaümbrust koristab tahab ka töölepingut saada. Uuest aastast lisandub kohustuslik majakarbi kindlustus. Kõik need kulutused peab korteritele laiali jagama ning keegi peab üüriarvestust pidama. Ühistu puhul tuleb ka aastaaruanne koostada mis siis üldkoosolekul kinnitatakse.
Tore on kui majas on ühistu ja mõni aktivist kes poolmuidu maja probleemidega tegeleb. Tavaliselt uutest korterelamutest sellist aktivisti ei leidu. Ja kui sellist aktivisti ei leidu siis tavaliselt pöördutaksegi kinnisvara haldusfirma poole kes tasu eest võtab majandamise enda ülesandeks.
Üldiselt on sul hästi läinud kui Tallinna Vesi, Tallinna Küte, (gaasikütte puhul Eesti Gaas) on sinuga individuaalse lepingu sõlminud. Tavaliselt sõlmivad need ettevõtted lepingu kas ühistuga või maja haldajaga. Seda poliitikat propageerib viimasel ajal ka Eesti Energia.
Isegi sinu väikese korterelamu puhul peab keegi pidevalt jälgima, et tehnilised süsteemid korras oleksid. Lisaks pakub haldus- ja hooldusfirma ka 24 h avarii väljakutse teenust. Mis siis kui keldris mõni toru lõhkeb või 1 korruse WC pott üle hakkab ajama? Vaevalt mõni näiteks gaasikatlamajade hooldust pakkuv ettevõte sinuga individuaalse lepingu sõlmiks. Uutel korterelamutel võib teisigi tehnosüsteeme olla mis peaksid hoolduslepinguga kaetud olema. (fonolukud, tuletõrjesignalisatsioon, elektrikäit, elektrilised avanevad väravad ja uksed, ventilatsioonisüsteemid,liftid, jne.) Koristaja kes trepikoda ja majaümbrust koristab tahab ka töölepingut saada. Uuest aastast lisandub kohustuslik majakarbi kindlustus. Kõik need kulutused peab korteritele laiali jagama ning keegi peab üüriarvestust pidama. Ühistu puhul tuleb ka aastaaruanne koostada mis siis üldkoosolekul kinnitatakse.
Tore on kui majas on ühistu ja mõni aktivist kes poolmuidu maja probleemidega tegeleb. Tavaliselt uutest korterelamutest sellist aktivisti ei leidu. Ja kui sellist aktivisti ei leidu siis tavaliselt pöördutaksegi kinnisvara haldusfirma poole kes tasu eest võtab majandamise enda ülesandeks.
..kinnisvaramaaklerite käest küsida, kas kinnisvara buum jätkub on ikka alati sama vastus, ikka jätkub....
kusjuures need hinnad on ikka kõvasti üles puhutud, hiljuti kogesin, et hoiti üleval korteri müügikuulutust kusjuures korter oli juba ammu müüdud ning sellel müügikuulutusel oli hind üksjagu suurem reaalsest tehinguhinnast
kui keegi tunneb huvi , hea vastata, et müüdud...ostjad näevad, näe sellise hinnaga ja sellises kohas ja müüdud.....
nii, et sellised nipid neil
kusjuures need hinnad on ikka kõvasti üles puhutud, hiljuti kogesin, et hoiti üleval korteri müügikuulutust kusjuures korter oli juba ammu müüdud ning sellel müügikuulutusel oli hind üksjagu suurem reaalsest tehinguhinnast
kui keegi tunneb huvi , hea vastata, et müüdud...ostjad näevad, näe sellise hinnaga ja sellises kohas ja müüdud.....
nii, et sellised nipid neil
Jurmala
Tänan vastuse eest! Tegelikult pingutasin üle pisut, vee ja kütte eest tasumine käib ikka läbi ühistu. Aga sellest ma ikka hästi aru ei saanud miks peaks oluliselt kallimaks minema kinnisvara haldusteenus. Need Sinu poolt mainitud kulud, mis korterite peale ära jagatakse kallinevad jah tasapisi.
Vastus peitub vist Sinu eelneva kommentaari viimases lauses:
Ja kui sellist aktivisti ei leidu siis tavaliselt pöördutaksegi kinnisvara haldusfirma poole, kes TASU eest võtab majandamise enda ülesandeks.
Seda usun ma küll, et seda tasu ollakse valmis varmalt tõstma, sest kinnisvara haldaja kasum on ju ebaloomulikult madal, :)
Tänan vastuse eest! Tegelikult pingutasin üle pisut, vee ja kütte eest tasumine käib ikka läbi ühistu. Aga sellest ma ikka hästi aru ei saanud miks peaks oluliselt kallimaks minema kinnisvara haldusteenus. Need Sinu poolt mainitud kulud, mis korterite peale ära jagatakse kallinevad jah tasapisi.
Vastus peitub vist Sinu eelneva kommentaari viimases lauses:
Ja kui sellist aktivisti ei leidu siis tavaliselt pöördutaksegi kinnisvara haldusfirma poole, kes TASU eest võtab majandamise enda ülesandeks.
Seda usun ma küll, et seda tasu ollakse valmis varmalt tõstma, sest kinnisvara haldaja kasum on ju ebaloomulikult madal, :)
Samas keegi kusagil rääkis, et Eestis uuendatakse keskmiselt 5% kinnisvarast ja 90% kogu elamispindade bilansist on euro mõttes täiesti kasutuskõlbmatud. Seega läheb vähemalt 10 aastat, et 50% korda teha/taastada/uuesti ehitada ..... Enamik inimesi otsustab ilmselt vana remondi asemel osta uue (sest remondiga ei saavuta uut keskkonda maja koridori, kommunikatsiooni, vendi jne osas. Seega ilmselt heas asukohas maja järele õige hinnaga on alati nõudlus olemas.
Ma olen ka seda argumenti kuskil kuulnud, et Eestis on ruutmeetreid elaniku kohta vähe ja halva kvaliteediga. Minu arvates ei ole see üldse kinnisvarahindadega seotud. Kinnisvara hind on minu arvates ikka funktsioon piirkonna elanike sissetulekutest (pikas perspektiivis ehk 70% kaaluga) ja krediidivõimalustest (30%).
motoguzzi,
kui "Enamik inimesi otsustab ilmselt vana remondi asemel osta uue ", siis kuhu need vanad pannakse ? Soolatakse sisse, lastakse õhku? Müüa neid ju ei õnnestu, kuna enamik neid ei osta...
vähemust jälle pole nii palju, et enamike vanu eluasemeid osta...
Henno
Ma ei tea kas su viimane lause oli öeldud irooniaga aga samas ma ei tea ka Tallinnas ühtegi kinnisvara haldusega tegelevat ettevõtet kes suurte kasumitega kiidelda saaks. Pigem tulevad need ettevõtted vaevalt ots-otsaga kokku.
Esialgse kommentaari mõte oli selles, et uued kinnisvaraomanikud ei ole arvestanud selliste halduskuludega. Mida privaatsem ja väiksem maja seda suuremad tulevad kulutused elamispinna ruutmeetrile. 15-20 korteriga elamu kohta kus on gaasikatlamaja ja võib olla ka lift tuleb elamispinna ruutmeetri kohta maksta kuskil 8-10 krooni. Ja see on praktiliselt omahind kus teenusepakkuja marginaal on null.
Ma ei tea kas su viimane lause oli öeldud irooniaga aga samas ma ei tea ka Tallinnas ühtegi kinnisvara haldusega tegelevat ettevõtet kes suurte kasumitega kiidelda saaks. Pigem tulevad need ettevõtted vaevalt ots-otsaga kokku.
Esialgse kommentaari mõte oli selles, et uued kinnisvaraomanikud ei ole arvestanud selliste halduskuludega. Mida privaatsem ja väiksem maja seda suuremad tulevad kulutused elamispinna ruutmeetrile. 15-20 korteriga elamu kohta kus on gaasikatlamaja ja võib olla ka lift tuleb elamispinna ruutmeetri kohta maksta kuskil 8-10 krooni. Ja see on praktiliselt omahind kus teenusepakkuja marginaal on null.
Tegelikult eeldaks, et halduskulud uutes, ka 15-20 korteriga majades, oleksid väiksemad kui amortiseerunud süsteemidega magalate suurmajades. Uuede majja kolides peaks nagu reegel olema, et lähima vähemalt 5. aasta jooksul torud ei leki, katust parandada pole vaja, elektri- ja muud kaabelsüsteemid töötavad lähiajal tõrgeteta, asfaldi auke ei pea lappima ja haljastus on ostuhinna sees.
Samas on saamas reegliks, et haldus on siiski kõva sõna, sest arendajad kipuvad enamjaolt selle iseenesest mõistetavalt sulle pähe määrima ja just selle turvafirma, koristusteenuse pakkuja kes neile sobivaks osutunud. Loomulikult rahakas kesklinnakorteri uusasukas maksb selle silma pilgutamata kinni, vaevumata arutlema, et võib olla võoks näiteks see sama arendaja pakkuda väikest lisaväärust ja tuua kandikul nii vähemalt pooletosina haldusteenuse firma hinnapakkumised. Ja kuna kõik läheb kaubaks, siis loomulikult ka juurdepoogitud haldusteenus.
Loodame, et mulli lõhkemine teeb ka selles valdkonnas omad korrektiivid.
Samas on saamas reegliks, et haldus on siiski kõva sõna, sest arendajad kipuvad enamjaolt selle iseenesest mõistetavalt sulle pähe määrima ja just selle turvafirma, koristusteenuse pakkuja kes neile sobivaks osutunud. Loomulikult rahakas kesklinnakorteri uusasukas maksb selle silma pilgutamata kinni, vaevumata arutlema, et võib olla võoks näiteks see sama arendaja pakkuda väikest lisaväärust ja tuua kandikul nii vähemalt pooletosina haldusteenuse firma hinnapakkumised. Ja kuna kõik läheb kaubaks, siis loomulikult ka juurdepoogitud haldusteenus.
Loodame, et mulli lõhkemine teeb ka selles valdkonnas omad korrektiivid.