Ega intressimäärad ei mitmekordistu iseenesest. Sellks peab ka mingi (Ellkõige Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulev) põhjus olema. Kui see põhjus on kiirenenud inflatsioon ja/või majanduskasv siis on sakslastel intressitõusust poogen aga meie majanduskasvu saksa majanduskasv päris automaatselt 100% kardetavasti edasi ei kandu. Eriti hulluks läheks asjad siis kui saksamaalt tulenev intressitõus satub ajahetkele kui meie majanduskasv mingil põhjusel (liig suur eraisikute laenukoormus, mingi väline shokk jne.) aeglustub.
just nimelt. ilma muude tingimuste, põhjuste, seoste jms. eelduste olemasoluta järsu intressitõusu ja selle mõju oletamine pole liiga mõtestatud tegevus.
Minu jaoks on arenenud riikide ja arenguriikide definitsioonis oluliseks, kas tegemist on
1) mõjuka riigiga, mis on olulistes valdkondades maailmas tegija
või
2) on tegemist koloonia staatuses riikidega, mis heal juhul on võimeline olema arenenud riikides väljamõeldu kasutaja.
"Emerging markets" tähendab ju arenguriiki. Sellest teisel pool on arenenud riigid. Väljendil "emerging markets" kui ei ole minu jaoks mingit seost turgude (sh aktsiaturu) efektiivsuse või ebaefektiivsusega. Kuigi on selge, et ka arenenud riikide turgude efektiivsus on üldjuhul sammu võrra kõrgem kui arenguriikides.
1) mõjuka riigiga, mis on olulistes valdkondades maailmas tegija
või
2) on tegemist koloonia staatuses riikidega, mis heal juhul on võimeline olema arenenud riikides väljamõeldu kasutaja.
"Emerging markets" tähendab ju arenguriiki. Sellest teisel pool on arenenud riigid. Väljendil "emerging markets" kui ei ole minu jaoks mingit seost turgude (sh aktsiaturu) efektiivsuse või ebaefektiivsusega. Kuigi on selge, et ka arenenud riikide turgude efektiivsus on üldjuhul sammu võrra kõrgem kui arenguriikides.
Ja intressitõusu näide on minu arvates sobiv, aga veidi teise nurga alt. Küsimus on pigem selles, kas riik räägib ise otseselt kaasa selles otsustusprotsessis, kus 9%-line intressimäär tekib või on ta lihtsalt hinnavõtja. Põhimõtteliselt ma olen siin nõus suffiksiga, et ühel juhul on baasintressimäära tõus puhtalt sellele kogukonnale kulu, teisel juhul on aga pigem põhjust arvata, et netoefekt on positiivne, s.t. riik pigem võidab kõrgemast baasintressimäärast.
arengumaade kohta on juba olemas definitsioone. mis muidugi ei takista igal ühel enda jaoks uut definitsiooni välja mõtlemast. wikipedias on näiteks see defineeritud http://en.wikipedia.org/wiki/Developing_countries . seal juuresoleval pildil on kõik baltimaad paigutatud kõrge arengutasemega maade hulka.
"Emerging markets" alt leiab pisut teistsuguse kaardi: Emerging markets.
jah, fun. just see on see pilt mille ma oma jutus kahtluse alla seadsin. muide seal wikipedia artiklis on ka see sama probleem välja toodud:
......... the nature of investment information sources leads to two potential problems. One is an element of historicity; markets may be maintained in an index for continuity, even if the countries have since developed past the emerging market phase. Possible examples of this are South Korea, Taiwan, Israel, and Czech Republic.
......... the nature of investment information sources leads to two potential problems. One is an element of historicity; markets may be maintained in an index for continuity, even if the countries have since developed past the emerging market phase. Possible examples of this are South Korea, Taiwan, Israel, and Czech Republic.
huvitav kas hansapank on siinset foorumit lugenud. sellise info saatsid täna:
Hansabank Markets is updating its risk assessment for the Baltic equity markets. We are lowering our base Market Risk Premium from 6% to 5%. The Risk Free Rate used for the Baltic region remains at 4.5%. We are reducing our base risk premium rate to a level which is widely accepted and used for valuing equities in developed markets. The Baltic States have been EU members for nearly 3 years. In our view, the larger companies listed on the Baltic stock exchanges portray quite similar characteristics in terms of transparency, accounting standards, and corporate governance to their peers in other EU countries. Taking into account the significantly improved economic environment together with the relatively stable fiscal and monetary outlook in the region, we no longer consider the Baltic States as Emerging Markets when estimating risk premiums.
Hansabank Markets is updating its risk assessment for the Baltic equity markets. We are lowering our base Market Risk Premium from 6% to 5%. The Risk Free Rate used for the Baltic region remains at 4.5%. We are reducing our base risk premium rate to a level which is widely accepted and used for valuing equities in developed markets. The Baltic States have been EU members for nearly 3 years. In our view, the larger companies listed on the Baltic stock exchanges portray quite similar characteristics in terms of transparency, accounting standards, and corporate governance to their peers in other EU countries. Taking into account the significantly improved economic environment together with the relatively stable fiscal and monetary outlook in the region, we no longer consider the Baltic States as Emerging Markets when estimating risk premiums.