See 0.50€ hinnavahet 50000 võlakirja eest ei maksa saadud mainekahju kinni, see ostuorder on midagi muud.
Piinlik pole siin midagi. Kui tahad midagi võimalikult odavat, siis lisanduvad riskid, mis võivad realiseeruda.
1 Like
Out.
Usaldus kadunud ja risk maha. Nii lihtne ongi.
Vaevalt, et iute oma kliendile kaasatundlikult ja mõistvalt otsa vaataks, kui klient ütleb, et kohe, kohe tuleb osamakse. Kandsin juba eile vastava summa oma tädipoja tüdruksõbra ema õelapse kätte ja ta lubas teile ülekande teha.
16 Likes
Kui neil rahad Clearstreami kaudu jooksevad, siis äkki see on mõjutanud T2S and CEU Releases in June 2026: Information on the deployment activities
Piinlik on see, et ettevõtte juht ei vaevu oma ilge ämbri põhjuseid isegi mitte selgitama ja võlausaldajad peavad siin pimeduses kobama ja igasugu oletustega piirduma.
8 Likes
Kui laialdane see venimine on?
On keegi Eestis raha kätte ka saanud?
2 Likes
Kas kellelgi on nende pealiku e-posti aadressi jagada? Ma kirjutasin neile FB-s ja kasutasin ka nende .com lehel olevat kontaktivormi, kuid neis kanaleis pole vastust ega lisainfot saanud.
1 Like
Jah, mingeid õppetunde võiksid asjaosalised siit kaasa võtta. Emitent võiks otsustavamalt ja kiiremalt teavet jagada. Olukorras, kus ligi paarkūmmend miljonit on kinni ja ligi 2 nädalat investoritele üle kandmata, peaks asjaosalised ikka rohkem tööd tegema. Loogiline oleks ju tõmmata kõned makseagentidele peale - kus raha on, kelle taga, milles probleem - ja siis teavet jagada. Iute töötab sellise riskiga, et kui investorid tal võlga üle ei rulli, siis ongi kõik. Võimatu on pangast sellises mahus raha saada ja võimatu on ka äri sellises mahus kokku tommata. Finantsinspektsioonil võiks samuti olla õppimiskoht. Loogiline oleks trahvida. Või kui seda ei saa, siis mitte selliseid prospekte lubada, kus ainus lubadus on lubadus raha kusagile kanda. Hetkel nagu hoiu-laenuühistu. Ma pigem ei kommenteeri, kuidas hoiu-laenuühistutel läheb.
5 Likes
Iute võlakirjad kauplevad kõik korraliku hinna peal. Peagi tuleb Balkanilt investeering tagasi ja kõik õnnelikud. See intressi lugu on lihtsalt väike näpukas, ei ole vaja tähele panna.
D. ei oma.
1 Like
Mind tegelikult ei huvita, kas tegemist on firma saamatusega kupongimakse organiseerimisel või on firmal tegelt likviidsusraskused võetud kohustuste täitmisel. Loosungid vorsti leivale ei too. Igal juhul jäi juba poole aasta tagusest hilinemisest mõru mekk 'man ja nüüdne hilinemine, tänaseks 11 päeva ainult võimendab arusaama, et tegemist ei saa olla usaldusväärse firmaga. Tahaks öelda, et oli tore sõit aga tegelt ei olnud. Astusin rongilt maha.
5 Likes
Vastati nii meilile kui ka telefonikõnele. Paraku ei midagi uut - et Iute on oma makse teinud ja tegemist on tehnilise probleemiga, mida usinasti parandatakse (ilma konkreetsete kuupäevadeta). Tegelikult vast nii ongi, sest kui ikka tegemist oleks makseraskustega, siis nii naglalt börsifirma ehk ikka avalikkusele ei valetaks.
2 Likes
Vastavas koguses astus keegi peale. 
3 Likes
Intress laekus.
7 Likes
Hurraa
Teade Iute Groupi juhilt Tarmo Sillalt seoses intressimaksega
Hea investor!
Kuna kõikidele investoritele ei ole täna hommikuks veel laekunud IuteCredit Finance S.à r.l. 12% 2025/2030 tagatud eelisvõlakirjade intressimakset, siis on see tekitanud küsimusi ja pannud helisema häirekellad.
Kõige olulisemana märgin kohe ära, et võlakirjade intressi väljamakseks oli emitendi IuteCredit Finance S.à r.l. poolt deponeeritud õigeaegselt 4. juunil 2026 kogusumma ligikaudu 18 miljonit eurot. Emitent on maksejõuline, äritegevus toimib, raha on olemas.
Ma ei taha sellega öelda, et toimuv on õige; või et investorid ja ka emitent peaksid kannatama selle all, et välja makstud raha ei jõua võlakirja omaniku kontole. Me tegeleme olukorra väljaselgitamise ja lahendamisega omalt poolt aktiivselt ning me ei ole huvitatud selle kordumisest.
Selgitan, et mistahes noteeritud võlakirja intressiväljamakseks on vajalik täita kaks eeltingimust:
- raha olemasolu, mille tagab emitent, ning
- makseteks vajaliku informatsiooni kokkupanek, mille tagab väärtpaberite haldamise ja kauplemise süsteem: väärtpaberite kontohaldurpangad, rahvusvahelised kliiringuagentuurid, koordineeriv makseagent ja väärtpaberite keskdepositoorium.
Intressimakse ei õnnestu kahel juhul:
- kui puudub raha, või
- puudub täielik informatsioon, kuhu raha kanda.
Iutel puudub informatsioon üksikute võlakirjaomanike kohta, sealhulgas nende positsiooni suurus, väärtpaberikonto haldur, konto number ja muud rekvisiidid. See info pannakse kokku väärtpaberisüsteemis. Üksikute investoritega me otse ei arvelda, vaid kasutame üldist standardiseeritud infrastruktuuri nagu kõik emitendid.
Meile teadaolevalt olid 9. juuni õhtu seisuga intressi väljamaksed tehtud kõikidele võlakirjaomanikele, kelle kontohaldurpangad vahetavad infot ja arveldavad Clearstreami kaudu. Väljamaksed takerdusid võlakirjaomanikele, kelle kontohaldurpangad vahetavad infot ja arveldavad väljaspool Clearstreami. Kõik väljamaksed peaksid olema lõpule viidud täna, 18. juunil.
Iute teenindab igapäevaselt enam kui 250 000 klienti 5 riigis, kellele tagame sageda ja täpse arveldamise. Tagasime intressi väljamakse enda poolt õigeaegselt, 4. juunil. Iute jätkab analüüsi, milliseid meetmeid me enda ja investorite kaitseks kasutusele saame võtta, et tulevikus toimuks intresside väljamakse süsteemi poolt minimaalse ajaga. Digitaalses maailmas pole toimunud viivitus vastuvõetav.
Lugupidamisega
Tarmo Sild
Iute Groupi juht
Korduma kippuvate küsimustega seoses intressimaksega saab tutvuda siin.
13 Likes
Tänan, laekunud.
Eelmisele viivitusega intressi laekumisele 10.12.25 järgnes 9. jaanuaril natuke sente intressi laekumise viivituse eest - kuis toimib Iute Group sel korral?
Neile, kes lojaalsuse kummi pikemaks venitasid 
Sellest ei räägi keegi midagi.
GPT:
Olulised kohad:
- T2S (TARGET2-Securities) uuendus võeti kasutusele nädalavahetusel 13.–14. juunil ning mõjutas tööpäeva 15. juunil.
- Clearstream hoiatab kliente, et sel perioodil võivad instruktsioonid jääda järjekorda (“queued”) ning neid töödeldakse alles pärast süsteemi taasavamist.
- Samuti kirjutatakse, et osa väärtpaberiarveldusi ja tagasisidet võivad hilineda ning osa tulemusi edastatakse alles pärast süsteemi taasavamist.
- Eriti huvitav on punkt, kus öeldakse, et arveldused, mis läbivad Clearstreami ja teisi CSD-sid, võivad hilineda ning tulemused vabastatakse süsteemi alles hiljem.
Enivei, kõik need, kes arvavad, et rahvusvaheliste võlakirjade intressimakseid tehakse Tallinna südalinnast välkmaksetena Tornimäe ja Liivalaia pangamajade vahel nagu küttearvete tasumisel, peaksid natuke teemasse sisse lugema.
GPT aitab ka:
Tüüpiline Euroopa eurovõlakirjakupongimakse ahel näeb välja umbes selline:
(Emitent)
│
▼
Paying Agent
(BPER Bank Luxembourg)
│
▼
Common Depositary / Custodian
(BIL Luxembourg)
│
▼
ICSD
(Euroclear ja/või Clearstream)
│
▼
Globaalne depoopank
(SEB, Swedbank, LHV, Interactive Brokers,
Nordea, Citibank jne)
│
▼
Investori väärtpaberikonto
│
▼
Investori rahakonto
Mul pole põhjust kahelda, et Iute võitles iga minut, et asjast sotti saada, aga võite ise arvata kuidas on selliste rahvusvaheliste ettevõtete klienditeenindusega asju ajada. Vaidle nagu Facebooki või Googlega ja neil on lõpuks ikka veel õigust üle.
Kaks päeva tagasi siin keegi Gemnini abil sai ka ilmselt osa olulist infot kätte. “(Clearstream/Euroclear) teostavad täiendavat käsitsi kontrolli…” Mida sellistelt ikka oodata.
Tegemist on suuresti 1970.-1990. aastatel kujunenud rahvusvahelise väärtpaberitaristu pärandiga, mida on aastakümnete jooksul digitaliseeritud, kuid mille arhitektuur ei vasta enam ammu tänapäeva reaalaja ootustele. Eriti SEPA maksete eeskujul. Aga no nüüd sm minister ja teised tahavad SEPA ka aeglaseks teha, sest muidu mõni loll kannab veel 700K kunstnike palgaraha Sirtsu sohu.
9 Likes
Mind paneb imestama, kuidas paljud investorid siin foorumis kiruvad emitenti (Iute) selle asemel et mõelda, kus tegelik viga on.
Iute andis intressi välja 4. juunil, õigel kuupäeval, õigesse kohta — Clearstreami arveldussüsteemi, nagu kõik korralikud emitendid teevad. Sealt edasi on raha liikumine pankade ja kontohaldurite ülesanne, ja Iute kinnitab ka oma teates, et neil pole isegi ligipääsu üksikute võlakirjaomanike andmetele — see info elab väärtpaberisüsteemis, mitte emitendi juures.
Ehk: emitent kandis raha üle õigeaegselt ja standardiseeritud infrastruktuuri kaudu. Kui see raha jõudis investorini hilinemisega, on see kontohaldurpanga, mitte emitendi probleem.
Sõimata siin ainukest osapoolt, kes oma kohustused korrektselt täitis, näitab jälle seda vana tõde, et eestlastel pole vaja põrgus neid, kes meid tulle lükkavad — me lükkame ennast ise.
Kui keegi tahab tõsiselt küsida, kus see digitaalses maailmas vastuvõetamatu viivitus tekib, siis tuleks vaadata hoopis selle poole, kuhu küsimusi tegelikult tasub esitada:
- Euroclear ja Clearstream kui Euroopa väärtpaberiarvelduse duopol, kelle infrastruktuur on aastakümneid optimeerimata jäänud
- Kontohaldurpangad, kellest osad arveldavad Clearstreami kaudu otse, osad mingi vahelüli kaudu — ja kelle “info vahetamise” võimekus 2026. aastal sõltub ikka veel sellest, kes kellega lepingu sõlmis
- AML/KYC bürokraatia, mis on kasvanud sellisesse mahtu, et iga teine makse satub mingisse “compliance review” rattasse, kus klient ei saa selgitusi ega tähtaegasid
- Pangandussektor laiemalt, mis tegutseb “nõukogude liidu” mõtteviisis — lõpmatu vorm, klient on häiriv element, ja keegi ei vastuta millegi eest
Need on need osapooled, kes peaksid suutma 2026. aastal raha liigutada minutitega, mitte 14 päevaga — ja kelle seas pole kedagi, kes täna selgitust või vabandust andnud oleks. Iute andis.
Ironniliseks ja elutargaks saab olla mitmel moel. Üks neist on sõimata kõige nähtavamat osapoolt, kes tegelikult oma osa täitis. Teine on küsida, miks finantsinfrastruktuur, mille eest me kõik vahendustasudena maksame, ei suuda 2026. aastal seda, mida kommertspanganduse maksesüsteemid 1990ndatel suutsid.
.
13 Likes