Soojad sõnad. Ma siiski jään eriarvamusele. Ma konfiks kui saaks...
T@na oli yks jutuajamine antud teemal ja selle tulemusena otsustasin siiski gretzky kommentaarile vastata. Kuskil on m88dar@@kimine toimunud, sest ma ei m6ista, mida peaks korratud p@ringuga kasulikku teha saama. Korratud v6i mitte, ma r@@gin hoopis sellest, et ma suudan filtreerida v@lja kahtlased p@ringud. Ja ma usun, et ka mingi t6en@osusega saan eraldatud ka korratud p@ringu, kuigi jah kindel selles ei ole. Aga tulemyyr on siiski teise suunaga toode ja ma ei tee tulemyyri. Ning mul on hetkel sadu kordi rohkem koodi kui 20 rida ning see on alles j@@m@e veepealne osa.
Olgu ridasid kuitahes palju, äärmisel juhul saab seda müüa odavalt ja jäämäe tipule. Miks keegi peaks väga vaeva nägema ja raha maksma, kui tal praegugi probleeme pole (kui, siis kriitilised portaalirakendused, kes 30min downtimega kaotavad tohutult ad-raha. Kuid neil on ju teised vahendid häkkerite peletamiseks, kas pole)? Enne kui sisse just ei häkita, ei hakata mingit lisaturvasofti ealeski ostma (kui häkitakse, likvideeritakse see üksik auk ja elu läheb edasi). Turvateadlikuse tõstmiseks ei piisa kriitilist massi mitteomava softi olemasolust. Samuti on see no-name-3rd-party. Minu jaoks tundub, et tegemist on mänguasjaga. Palun too näiteks proof-of-concept jaoks kasvõi 1 päring, mis kõige uuemale apache versioonile halvasti mõjuks, aga Sinu high-tech product selle välistaks? Ma pole negatiivselt häälestatud, lihtsalt ei suuda selle taga korralikku ärimudelit näha. aga vabalt võib viga minus olla :)
tehvlon:
käitumismudel, et enne häkkimist andmete turvalisusele mõelda ei soovi, on küll (kahjuks) üldlevinud, aga turvatoodetel peaks ju pigem olema võimalus sellist teadmist _enda kasuks_ pöörata e. tühja kohta sisse suruda. Lugu oleks hull, kui igas firmas oleks juba oma turvatükk olemas - siis juhtub nagu teleritega - keegi ei soovi kaua-kaua uut hakata soetama. kui aga koht on tühi -- siis seisneb ju kõik ikkagi müügis, või mis?
käitumismudel, et enne häkkimist andmete turvalisusele mõelda ei soovi, on küll (kahjuks) üldlevinud, aga turvatoodetel peaks ju pigem olema võimalus sellist teadmist _enda kasuks_ pöörata e. tühja kohta sisse suruda. Lugu oleks hull, kui igas firmas oleks juba oma turvatükk olemas - siis juhtub nagu teleritega - keegi ei soovi kaua-kaua uut hakata soetama. kui aga koht on tühi -- siis seisneb ju kõik ikkagi müügis, või mis?
Proof of concept...see asi on ammu tehtud. Ma kirjutasin mingi hetk ühe näite ee.arvutid.turvalisus listi ning see puudutas apache ja selle taga backendi koostööd. Apachel endal otseselt megaauke reeglina ei leita, küll aga tekivad augud just eri tarkvarade koostöös. http://no.spam.ee/~vtl/kuum/aasa.gif on eriti primitiivne näide. Aga apache näiteks lubab läbi igasugu RFC-le mittevastavaid päringuid. See portaal vist koristab reavahed ära aga selline päring annab sulle vastuse ning vastuse lõpus on HTML kommentaari sees query parameetrid, millest on valesti aru saadud. Ma ei hakka vastust siia pastema, proovi ise.
tonu@linux:~> telnet no.spam.ee 80
Trying 195.222.11.138...
Connected to no.spam.ee.
Escape character is '^]'.
foo bar://eee?x=1/x=2 HTTP/1.0
tonu@linux:~> telnet no.spam.ee 80
Trying 195.222.11.138...
Connected to no.spam.ee.
Escape character is '^]'.
foo bar://eee?x=1/x=2 HTTP/1.0
Näe, kujunus ei kadunudki ära. Aga point on selles, et kui RFC järgi uurida, siis selles päringus on rida asju, mida olla ei tohiks.
- Meetod "foo" pole olemas
- URI tüüp "bar:" pole olemas
- HTTP URI sees olev host ei tohi sisaldada küsimärki ega võrdusmärki
- Sellist objekti pole olemas, seetõttu peaks antama veateade (ma saan aru ka, et virtualhostide konfimise teeks see keerulisemaks ja seetõttu mindi lihtsamat teed)
- vastusest näed, et query string otsitakse välja küsimärgi järgi. Ei saa kindel olla, et näiteks võimalik regexp, mis parameetreid kontrollib samamoodi töötab. Arvatavasti otsib tema esimest "/" hoopis ja seetõttu saab kontrollist muutujaid mööda saata.
Apache seda kõike ei tee. See võtaks temalt lisatööd, mille tulemusena ta kuskil benchmarkis aeglasemaks jääks. Kui nüüd kokku saavad miski veebiserver, skriptimiskeel ja SQL ongi pauk käes.
- Meetod "foo" pole olemas
- URI tüüp "bar:" pole olemas
- HTTP URI sees olev host ei tohi sisaldada küsimärki ega võrdusmärki
- Sellist objekti pole olemas, seetõttu peaks antama veateade (ma saan aru ka, et virtualhostide konfimise teeks see keerulisemaks ja seetõttu mindi lihtsamat teed)
- vastusest näed, et query string otsitakse välja küsimärgi järgi. Ei saa kindel olla, et näiteks võimalik regexp, mis parameetreid kontrollib samamoodi töötab. Arvatavasti otsib tema esimest "/" hoopis ja seetõttu saab kontrollist muutujaid mööda saata.
Apache seda kõike ei tee. See võtaks temalt lisatööd, mille tulemusena ta kuskil benchmarkis aeglasemaks jääks. Kui nüüd kokku saavad miski veebiserver, skriptimiskeel ja SQL ongi pauk käes.
> Äri poole pealt toon sellised numbrid, et Eestis on üle 12,000 domeeni ja
> üle miljoni veebilehe. Domeen tähendab tavaliselt vähemalt ühte veebiserverit
> ja meile umbes poolt klienti.
> /.../
> Meil on töögrupp, kes asjaga tegeleb, kuid me ei kata hetkel mitut valdkonda
> ja põhiliselt just rahastamist, marketingi, patenti ja kaubamärki. Saaksime
> kuidagimoodi hakkama aga oleks soov oma äri suuremaks viia kui "mul on
> neli töölist" tüüpi firma seda suudab.
Katsume kokku lugeda: lynx --source http://www.neti.ee/cgi-bin/serverid | grep "* " | wc -l näitab meile seitse&pooltuhat 2-d level domeeni mis webi näitavad, arvatavasti - minu spekulatsioon - asub enamik neist webhostingu serverites, pakun, et vast 1000-2000 webi serveerivat masinat võiks Eestis olla (arvatavasti oskab mõnigi inimene/masin sellest spekulatsioonist täpsema info kokku lugeda). Nendest suuremat jõudlust omavaid kaste kantseldatakse-kaitstakse niigi, enamik masinaid on aga pisemates organisatsioonides kus selle softi ostu vastu huvi on ilmselt leige. Su soft paneb ostjale omapärased nõuded - mure turva pärast, samas huvi eksperimenteerida uue consumer-oriented turvatoote ja lähenemisega, suutlikkus seda rakendada ning kõigeks selleks vaba aja ja raha olemasolu. Pakun, et on nende 1-2000 webiserveri omanike hulgas on 50-100 ettevõtet kellele sa võiksid oma softi siin müüa, 1-2 aasta jooksul. Müües seda softi ca 5000 kr/tk võiksid siis kotti ajada ca .5 mio krooni, optimistlikul juhul müüd eesti turu täis aastaga ehk tempoga ~10tk == ~50Keek/kuus.
Ilmselt on võimalik minu pakutud turu mahtu, hinda ja müügi tempot korrigeerida võrreldes seda mõne samalaadse serveri-turvatarkvara müüginumbritega.
Vaadates neid võimalikke müüginumbreid on minuarust järeldused - tegu on tootega väga piiratud turule nii mahu kui aja mottes, äri kasvatamiseks peate leidma voimaluse kas laiendada tootevalikut, pakkuda tootele juurde head teenust-toetust (jooksvast rahavoost jatkub optimistlikul puhul ühe kliente teenindava selli ülalpidamiseks) ning seda kasvatama või peate leidma võimaluse see toode müüa ta (jatkuvalt edasiarendaval kujul) mõnele suuremale kalale kes ta oma softi integreerib.
Maailma mastaabis on ilmselt penetratsioon (müüdud litsents per webileht) oluliselt väiksem, kui Eestis, nende mahtude spekuleerimisega ma praegu aga ei tegele. Karta võib, et selleks ajaks kui selle veel valmiva toote nö karpi saate ja marketingi rahad leiate ja globaalturustusele hääled sisse saate on samuti 1-2 aastat läinud ja prevalveerivad uued turvaaugud, konkurentidel sama feature olemas, apachede asemel mingid muud serverid, etc.
> Toode on unikaalne ja ma ei näe ühtegi konkurenti. Lausa imelik hakkab, et
> keegi enne seda ideed teostanud pole
Võib-olla puudub turg? Kas sul kliente, eellepinguid või suulisi leppeid ostu kohta on või teete seda "sahtlisse"?
Igatahes respekteerin üritust ennast ja kui 2 aasta pärast on teil üle 10 kliendi välismaal siis müts maha & teen kogu teie praegusele teamile õlled välja.
Toivo & my $.02
> üle miljoni veebilehe. Domeen tähendab tavaliselt vähemalt ühte veebiserverit
> ja meile umbes poolt klienti.
> /.../
> Meil on töögrupp, kes asjaga tegeleb, kuid me ei kata hetkel mitut valdkonda
> ja põhiliselt just rahastamist, marketingi, patenti ja kaubamärki. Saaksime
> kuidagimoodi hakkama aga oleks soov oma äri suuremaks viia kui "mul on
> neli töölist" tüüpi firma seda suudab.
Katsume kokku lugeda: lynx --source http://www.neti.ee/cgi-bin/serverid | grep "* " | wc -l näitab meile seitse&pooltuhat 2-d level domeeni mis webi näitavad, arvatavasti - minu spekulatsioon - asub enamik neist webhostingu serverites, pakun, et vast 1000-2000 webi serveerivat masinat võiks Eestis olla (arvatavasti oskab mõnigi inimene/masin sellest spekulatsioonist täpsema info kokku lugeda). Nendest suuremat jõudlust omavaid kaste kantseldatakse-kaitstakse niigi, enamik masinaid on aga pisemates organisatsioonides kus selle softi ostu vastu huvi on ilmselt leige. Su soft paneb ostjale omapärased nõuded - mure turva pärast, samas huvi eksperimenteerida uue consumer-oriented turvatoote ja lähenemisega, suutlikkus seda rakendada ning kõigeks selleks vaba aja ja raha olemasolu. Pakun, et on nende 1-2000 webiserveri omanike hulgas on 50-100 ettevõtet kellele sa võiksid oma softi siin müüa, 1-2 aasta jooksul. Müües seda softi ca 5000 kr/tk võiksid siis kotti ajada ca .5 mio krooni, optimistlikul juhul müüd eesti turu täis aastaga ehk tempoga ~10tk == ~50Keek/kuus.
Ilmselt on võimalik minu pakutud turu mahtu, hinda ja müügi tempot korrigeerida võrreldes seda mõne samalaadse serveri-turvatarkvara müüginumbritega.
Vaadates neid võimalikke müüginumbreid on minuarust järeldused - tegu on tootega väga piiratud turule nii mahu kui aja mottes, äri kasvatamiseks peate leidma voimaluse kas laiendada tootevalikut, pakkuda tootele juurde head teenust-toetust (jooksvast rahavoost jatkub optimistlikul puhul ühe kliente teenindava selli ülalpidamiseks) ning seda kasvatama või peate leidma võimaluse see toode müüa ta (jatkuvalt edasiarendaval kujul) mõnele suuremale kalale kes ta oma softi integreerib.
Maailma mastaabis on ilmselt penetratsioon (müüdud litsents per webileht) oluliselt väiksem, kui Eestis, nende mahtude spekuleerimisega ma praegu aga ei tegele. Karta võib, et selleks ajaks kui selle veel valmiva toote nö karpi saate ja marketingi rahad leiate ja globaalturustusele hääled sisse saate on samuti 1-2 aastat läinud ja prevalveerivad uued turvaaugud, konkurentidel sama feature olemas, apachede asemel mingid muud serverid, etc.
> Toode on unikaalne ja ma ei näe ühtegi konkurenti. Lausa imelik hakkab, et
> keegi enne seda ideed teostanud pole
Võib-olla puudub turg? Kas sul kliente, eellepinguid või suulisi leppeid ostu kohta on või teete seda "sahtlisse"?
Igatahes respekteerin üritust ennast ja kui 2 aasta pärast on teil üle 10 kliendi välismaal siis müts maha & teen kogu teie praegusele teamile õlled välja.
Toivo & my $.02
Ma ei laskuks väga põhjalikult Eesti veebiruumi sügavuse uurimisele. See 12 tuhat oli suurusjärguks öeldud. Väga raske on leida mingeid numbreid, millele kindlalt toetuda ja see 12000 on hetkel ainuke kindel number. Ülejäänu on spekulatsioon ja oletused, mille kohta mul on ka igasugu skeeme läbi lastud kuid ma ei usalda neist ühtegi liialt palju.
Mainitud riskid on muidugi olemas kuid ma usun, et asi nii masendav ei ole. Aga pakkumine vastu võetud ja sulle ka siis 2a pärast topeltõlled kui sina meile ei tee. Hmm, mulle meeldib mängu ilu :)
Muideks, mitte et ma liialt palju lootusi oleks pannud sellele, aga ma pole investorit siit leidnud. Mõningaid kontakte oli aga ju ma siis ei esinenud veenvalt. Kui huvi siiski tekib, tonu@spam.ee on minu mail.
Mainitud riskid on muidugi olemas kuid ma usun, et asi nii masendav ei ole. Aga pakkumine vastu võetud ja sulle ka siis 2a pärast topeltõlled kui sina meile ei tee. Hmm, mulle meeldib mängu ilu :)
Muideks, mitte et ma liialt palju lootusi oleks pannud sellele, aga ma pole investorit siit leidnud. Mõningaid kontakte oli aga ju ma siis ei esinenud veenvalt. Kui huvi siiski tekib, tonu@spam.ee on minu mail.
Tõnu...
Räägime nüüd konkreetselt : Ok kui saad "tagatiseta" laenuna ütleme 1,5 MEEK, siis:
1) millisel ajahetkel on oodata investeeringu tasateenimist
2) kuidas mõtled jagada osalust % / % võimalikust tulubaasist
Maailm on karm aga õiglane vähema kui 25% osalusest loobumisega (eba-)õnnestumise korral ei ole mõtet arvestada..
Ps. Selleks ei pea mitte olema ajukääbus, et arvata millistele "kontoritele" sinu team'i lõpplahendus mokkamööda peaks olema
Räägime nüüd konkreetselt : Ok kui saad "tagatiseta" laenuna ütleme 1,5 MEEK, siis:
1) millisel ajahetkel on oodata investeeringu tasateenimist
2) kuidas mõtled jagada osalust % / % võimalikust tulubaasist
Maailm on karm aga õiglane vähema kui 25% osalusest loobumisega (eba-)õnnestumise korral ei ole mõtet arvestada..
Ps. Selleks ei pea mitte olema ajukääbus, et arvata millistele "kontoritele" sinu team'i lõpplahendus mokkamööda peaks olema
1) Kirjutasin partnerile, et ta vastaks. Finants on rohkem tema pärusmaa.
2) Mina näen tulubaasi jagunemist vastavalt osalusele. On 50% osalust, saad 50% dividendidest ka. Kui ei meeldi, peame leidma miski muu kokkuleppe. Minu kaasamängimise tingimus on kogu asja seaduslik ja äriliselt eetiline klappimine. Muus osas on kokkulepped võimalikud.
Seda ma päris ei eelda, et keegi 1% osalusega tahab nii suurt riski võtta aga siinpool on arusaam, et mitte kellegi osalus üksikuna ei tohiks olla üle 49%. Ühemehe firmad on suht ebastabiilsed nähtused.
"PS" osast ei saanud eriti aru.
Meil on miski patakas paberit ka täis kirjutatud plaane ja projektsioone ning kui ma saaks otsekontakti, tuleks ja näitaks.
2) Mina näen tulubaasi jagunemist vastavalt osalusele. On 50% osalust, saad 50% dividendidest ka. Kui ei meeldi, peame leidma miski muu kokkuleppe. Minu kaasamängimise tingimus on kogu asja seaduslik ja äriliselt eetiline klappimine. Muus osas on kokkulepped võimalikud.
Seda ma päris ei eelda, et keegi 1% osalusega tahab nii suurt riski võtta aga siinpool on arusaam, et mitte kellegi osalus üksikuna ei tohiks olla üle 49%. Ühemehe firmad on suht ebastabiilsed nähtused.
"PS" osast ei saanud eriti aru.
Meil on miski patakas paberit ka täis kirjutatud plaane ja projektsioone ning kui ma saaks otsekontakti, tuleks ja näitaks.
asja kommertsialiseerimisel on laks see et
33% saab riskiinvestor, 33% saab management ja 34% saab leiutaja..
33% saab riskiinvestor, 33% saab management ja 34% saab leiutaja..
Arendan tonuonuga webshieldi äriplaani vastutades finants- ja marketingi küsimuste eest. Täpsustan meie ootusi ideaalsele investorile ning illustreerin ettevõtmist mõnede numbritega:
1 Pakkumine investorile
1.1 Vajatavad vahendid
Vajatav koguinvesteering on 200 000 €. Eelistatult võiks investoril olla kogemusi IT ja/või marketingi vallas ning investor võiks omada ülemaailmset tarkvara distributsioonivõrku. Oma finantskalkulatsioonides oleme arvestanud, et see raha kaasatakse omakapitali.
* Esimesel tegutsemisaastal vajame 200000 € toote patenteerimiseks, kaubamärgi seadmiseks ja toote turustusvõrgustiku loomiseks, käibevahenditeks
* Järgnevatel aastatel katab firma oma tegevuskulud ise ja toodab kasumit
1.2 Investori omandatav osalus
200000 € investeerimise eest omandab investor 50% osalususest loodavas firmas. Finantsprojektsioonide järgi tagab see talle keskmiste tingimuste realiseerumisel ca 24% kapitali tulususe (IRR) kolme aasta jooksul ning kolmanda tegutsemisaastal peale toote turundamise alustamist pea kahe kordse alginvesteeringu tootlikuse. Kui firma nõukogu peab vajalikuks teha ettepaneku jagada dividende, siis võidakse aktsionäridele maksta dividende, ehkki äriplaan seda ette ei näe.
1.3 Juhtkonna omandatav osalus
20 % osalusest firmas jagatakse juhtkonna liikmete vahel. Sellega tagatakse juhtkonna motiveeritus ning rahaline huvitatus firma efektiivsest toimimisest.
1.4 Toote leiutaja omandatav osalus ja autoritasud
Tasuks kõigi toote patendi, müügi- ja esindamise õiguste eest omandab leiutaja 30% osaluse loodavas firmas ning teenib iga müüdud toote pealt autoritasu, mille kohta sõlmitakse ka eraldi leping. Autoritasud moodustavad 5% toote litsentside müügist. Esimese kolme aasta jooksul peab loodav firma müüma vähemalt 5 000 kommertslitsentsi (tavalised+OEM litsentsid). Kui seda numbrit ei saavutata peab firma leiutaja nõudmisel patendi tagastama ja leping vaadatakse uuesti üle. Esimesel kolmel firma tegutsemisaastal leiutaja autoritasusid ei saa.
1.5 Investori väljumisvõmalused firmast
Viie aasta tegevuse möödudes teostatakse vajadusel firma aktsiate avalik või suunatud pakkumine teistele investoritele. Selleks ajaks on planeeritud müügitulude keskmiselt kümne kordne kasv, mis on tarkvaratööstuses suhteliselt konservatiivne hinnang.
1.6 Investori huvide tagamise garantiid
Kui juhtkond ei suuda saavutada vähemalt 80% äriplaanis sisalduvatest firma tegevuse võtmenäitajatest (läbi tuleb rääkida juhtkonna ja investori tulemuslikuse mõõtmise alused) 3. aasta jooksul, siis on investoril õigus omandada tasuta 10% juhtkonna osalusest firmas, millega investori osalus tõuseb 60 %-ni.
2 Finantsprojektsioonide võtmenäitajad
2.1 Eeldused
* Kõik rahanumbrid on Eurodes
* Finantsplaan käivitub, kui on valmis webshieldi toode ja leitud strateegiline investor
* Muutuvkulud suurenevad 5% aastas (võrdne umbes eeldatava inflatsiooniga
* Dividedimakseid ei ole planeeritud
* Rahaliste vahendite hoidmisel pole arvestatud nõudmiseni hoituste intressiga
* Eeldatud on, et kõik debitoorsed võlad laekuvad aruande kvartali sees
* Eestis investeeringuid ei tulumaksustata
2.2 Algbilanss (EUR):
AKTIVA
Käibevahendid:
Raha 200 000
Põhivahendid:
Webshieldi tarkvara 200 000
AKTIVA KOKKU 400 000
PASSIVA
Kohustused:
Tootearenduseks võetud laen 30 000
Omakapital:
Aktsiakapital 370 000
PASSIVA KOKKU 400 000
2.3 Worst Case Scenario
1. aasta 2. aasta 3.aasta
Investeeringud (EUR) 8 500 19 500 20 000
Tulud (EUR) 126 550 445 600 728 800
Kulud (EUR) 212 315 259 162 315 168
Kasum (EUR) -85 765 186 438 413 632
Tööjõud (in.) 8 8 8
IRR (%) 12%
NPV (EUR) 16880
2.4 Average Case Scenario
1. aasta 2. aasta 3.aasta
Investeeringud (EUR) 8 500 29 500 30 000
Tulud (EUR) 149 810 616 500 999 400
Kulud (EUR) 235 273 353 190 487 975
Kasum (EUR) -85 463 263 310 511 425
Tööjõud (in.) 8 13 16
IRR (%) 24%
NPV (EUR) 154159
2.5 Best Case Scenario
1. aasta 2. aasta 3.aasta
Investeeringud (EUR) 8 500 39 500 40 000
Tulud (EUR) 271 730 1 651 600 6 297 200
Kulud (EUR) 258 366 605 988 1 744 734
Kasum (EUR) 13 364 1 045 612 4 552 466
Tööjõud (in.) 9 23 40
IRR (%) 173%
NPV (EUR) 3 926 626
Firma enda töötajate arv võib kõikuda tugevalt sõltuvalt toote ja teenuste distributsioonivõrgu arengust ja tulemuslikusest
PS. Äriplaanist saab lähema huvi korral lugeda detailseid kvartaalseid finantseerimis-, tööjõu-, investeeringute-, rahavoogude-, tulude-, kulude ja bilansi projektsioone. Samuti tulude-kulude sensitiivsusanalüüsi ning püsi- ja muutuvkulu analüüsi.
1 Pakkumine investorile
1.1 Vajatavad vahendid
Vajatav koguinvesteering on 200 000 €. Eelistatult võiks investoril olla kogemusi IT ja/või marketingi vallas ning investor võiks omada ülemaailmset tarkvara distributsioonivõrku. Oma finantskalkulatsioonides oleme arvestanud, et see raha kaasatakse omakapitali.
* Esimesel tegutsemisaastal vajame 200000 € toote patenteerimiseks, kaubamärgi seadmiseks ja toote turustusvõrgustiku loomiseks, käibevahenditeks
* Järgnevatel aastatel katab firma oma tegevuskulud ise ja toodab kasumit
1.2 Investori omandatav osalus
200000 € investeerimise eest omandab investor 50% osalususest loodavas firmas. Finantsprojektsioonide järgi tagab see talle keskmiste tingimuste realiseerumisel ca 24% kapitali tulususe (IRR) kolme aasta jooksul ning kolmanda tegutsemisaastal peale toote turundamise alustamist pea kahe kordse alginvesteeringu tootlikuse. Kui firma nõukogu peab vajalikuks teha ettepaneku jagada dividende, siis võidakse aktsionäridele maksta dividende, ehkki äriplaan seda ette ei näe.
1.3 Juhtkonna omandatav osalus
20 % osalusest firmas jagatakse juhtkonna liikmete vahel. Sellega tagatakse juhtkonna motiveeritus ning rahaline huvitatus firma efektiivsest toimimisest.
1.4 Toote leiutaja omandatav osalus ja autoritasud
Tasuks kõigi toote patendi, müügi- ja esindamise õiguste eest omandab leiutaja 30% osaluse loodavas firmas ning teenib iga müüdud toote pealt autoritasu, mille kohta sõlmitakse ka eraldi leping. Autoritasud moodustavad 5% toote litsentside müügist. Esimese kolme aasta jooksul peab loodav firma müüma vähemalt 5 000 kommertslitsentsi (tavalised+OEM litsentsid). Kui seda numbrit ei saavutata peab firma leiutaja nõudmisel patendi tagastama ja leping vaadatakse uuesti üle. Esimesel kolmel firma tegutsemisaastal leiutaja autoritasusid ei saa.
1.5 Investori väljumisvõmalused firmast
Viie aasta tegevuse möödudes teostatakse vajadusel firma aktsiate avalik või suunatud pakkumine teistele investoritele. Selleks ajaks on planeeritud müügitulude keskmiselt kümne kordne kasv, mis on tarkvaratööstuses suhteliselt konservatiivne hinnang.
1.6 Investori huvide tagamise garantiid
Kui juhtkond ei suuda saavutada vähemalt 80% äriplaanis sisalduvatest firma tegevuse võtmenäitajatest (läbi tuleb rääkida juhtkonna ja investori tulemuslikuse mõõtmise alused) 3. aasta jooksul, siis on investoril õigus omandada tasuta 10% juhtkonna osalusest firmas, millega investori osalus tõuseb 60 %-ni.
2 Finantsprojektsioonide võtmenäitajad
2.1 Eeldused
* Kõik rahanumbrid on Eurodes
* Finantsplaan käivitub, kui on valmis webshieldi toode ja leitud strateegiline investor
* Muutuvkulud suurenevad 5% aastas (võrdne umbes eeldatava inflatsiooniga
* Dividedimakseid ei ole planeeritud
* Rahaliste vahendite hoidmisel pole arvestatud nõudmiseni hoituste intressiga
* Eeldatud on, et kõik debitoorsed võlad laekuvad aruande kvartali sees
* Eestis investeeringuid ei tulumaksustata
2.2 Algbilanss (EUR):
AKTIVA
Käibevahendid:
Raha 200 000
Põhivahendid:
Webshieldi tarkvara 200 000
AKTIVA KOKKU 400 000
PASSIVA
Kohustused:
Tootearenduseks võetud laen 30 000
Omakapital:
Aktsiakapital 370 000
PASSIVA KOKKU 400 000
2.3 Worst Case Scenario
1. aasta 2. aasta 3.aasta
Investeeringud (EUR) 8 500 19 500 20 000
Tulud (EUR) 126 550 445 600 728 800
Kulud (EUR) 212 315 259 162 315 168
Kasum (EUR) -85 765 186 438 413 632
Tööjõud (in.) 8 8 8
IRR (%) 12%
NPV (EUR) 16880
2.4 Average Case Scenario
1. aasta 2. aasta 3.aasta
Investeeringud (EUR) 8 500 29 500 30 000
Tulud (EUR) 149 810 616 500 999 400
Kulud (EUR) 235 273 353 190 487 975
Kasum (EUR) -85 463 263 310 511 425
Tööjõud (in.) 8 13 16
IRR (%) 24%
NPV (EUR) 154159
2.5 Best Case Scenario
1. aasta 2. aasta 3.aasta
Investeeringud (EUR) 8 500 39 500 40 000
Tulud (EUR) 271 730 1 651 600 6 297 200
Kulud (EUR) 258 366 605 988 1 744 734
Kasum (EUR) 13 364 1 045 612 4 552 466
Tööjõud (in.) 9 23 40
IRR (%) 173%
NPV (EUR) 3 926 626
Firma enda töötajate arv võib kõikuda tugevalt sõltuvalt toote ja teenuste distributsioonivõrgu arengust ja tulemuslikusest
PS. Äriplaanist saab lähema huvi korral lugeda detailseid kvartaalseid finantseerimis-, tööjõu-, investeeringute-, rahavoogude-, tulude-, kulude ja bilansi projektsioone. Samuti tulude-kulude sensitiivsusanalüüsi ning püsi- ja muutuvkulu analüüsi.
Kohe kui ma näen worst case scenario'na teisel aastal megakasumeid, kaob mul reeglina usk toodud finantsprojektsioonidesse tervikuna. Worst case scenario on see, et seda toodet pole vaja või konkurendid toovad välja parema toote või et teie firmat ei aktsepteerita või et turg on liiga pisike. Kaua näituseks on Privador juba toiminud ja kus on kasum?
Privadoriga pole meil midagi sarnast. Tõsiselt.
Ma tooksin ära kaks põhjust, miks meil just nii peaks minema, nagu on plaanitud:
- Fookus. Me teeme ja müüme ühte hästi fokuseeritud toodet.
- Skaleeruvus. Tarkvara puhul on see just see "rikkaks saamise" mudel. Erinevalt igasugu muust tootmisest saab siin teha toodet ühe korra ja müüa seda miljon korda ilma, et mingeid olulisi lisakulusid tuleks.
Tegelik "worst case" on see, kui me finantseerijat ei leia ning teeme seda projekti ilma. Vot siis on aasta otsa lääg ja ots-otsaga värk. Aga pista 7 kohta EEKudes huugama kogu selle idee, teadmiste ja turu vajaduse juures ning mitte teenida kasumit pole valikute hulgas.
See pole mitte mu esimene idee või ainuke äriplaan. See on parim, mille ma olen teiste hulgast välja sõelunud ja usun, et see toimib just niimoodi. Kui marketingi abil müüakse täielikku saasta į la Abtronic siis hea toode+kindlakäeline juhtimine+marketing toob järjepideval suhtumisel alati edu. Vaielda võib ainult selle suuruse osas.
Kas ja miks Privador kasumit ei teeni, peaks nende käest küsima.
Ma tooksin ära kaks põhjust, miks meil just nii peaks minema, nagu on plaanitud:
- Fookus. Me teeme ja müüme ühte hästi fokuseeritud toodet.
- Skaleeruvus. Tarkvara puhul on see just see "rikkaks saamise" mudel. Erinevalt igasugu muust tootmisest saab siin teha toodet ühe korra ja müüa seda miljon korda ilma, et mingeid olulisi lisakulusid tuleks.
Tegelik "worst case" on see, kui me finantseerijat ei leia ning teeme seda projekti ilma. Vot siis on aasta otsa lääg ja ots-otsaga värk. Aga pista 7 kohta EEKudes huugama kogu selle idee, teadmiste ja turu vajaduse juures ning mitte teenida kasumit pole valikute hulgas.
See pole mitte mu esimene idee või ainuke äriplaan. See on parim, mille ma olen teiste hulgast välja sõelunud ja usun, et see toimib just niimoodi. Kui marketingi abil müüakse täielikku saasta į la Abtronic siis hea toode+kindlakäeline juhtimine+marketing toob järjepideval suhtumisel alati edu. Vaielda võib ainult selle suuruse osas.
Kas ja miks Privador kasumit ei teeni, peaks nende käest küsima.
Ah jaa, ma ei arva, et edu iseenesest tuleb. Palju tööd tuleb teha lähiaastatel. Õige tiim kõige olulisem asi, mis edu määrab. Tiim on sisuliselt olemas, ainult et igaüks elatab ennast muudest allikatest ja niimoodi ei saa mingist fookusest juttu olla.
Päris alguses ei olnud mitte midagi. Seltskond on teinud hulga tasuta tööd ja praeguseks on olemas toote prototüüp, äriplaanid, marketingi põhi, mingi hulk firma tegevuseks vajalikke dokumente. On peetud läbirääkimisi ja tehtud eelkokkuleppeid võimalike partneritega üle maailma. Kaugemale hetkel minna ei saa. On tarvis karbis toodet ja müügimaterjale. Ehk umbes poole aasta või hiljema pärast on need olemas ka ilma investorita. Investori abiga saaks maksta tiimile tagasihoidlikku palka (et fokuseeruda saaks) ning promoda toodet maailmas.
Sellest ka ehk natuke laialivalguv kulude rida - saab ju vähem ringi tõmmelda ning tulude poolel on sisuliselt see, et alguse tuhandele eurole kuus lisaks on osa tulusid siiski kuskil dividendide rea peal. Saaks ka vabalt nii, et viin oma hinna normaalse 3000 euro peale ning ongi kirutud "worst case tulu" kadunud.
Hmm, järjekordselt tekib pähe mõte, et miks ei peaks firma teenima kui seni olen oma toodangu alati maha müünud.
Päris alguses ei olnud mitte midagi. Seltskond on teinud hulga tasuta tööd ja praeguseks on olemas toote prototüüp, äriplaanid, marketingi põhi, mingi hulk firma tegevuseks vajalikke dokumente. On peetud läbirääkimisi ja tehtud eelkokkuleppeid võimalike partneritega üle maailma. Kaugemale hetkel minna ei saa. On tarvis karbis toodet ja müügimaterjale. Ehk umbes poole aasta või hiljema pärast on need olemas ka ilma investorita. Investori abiga saaks maksta tiimile tagasihoidlikku palka (et fokuseeruda saaks) ning promoda toodet maailmas.
Sellest ka ehk natuke laialivalguv kulude rida - saab ju vähem ringi tõmmelda ning tulude poolel on sisuliselt see, et alguse tuhandele eurole kuus lisaks on osa tulusid siiski kuskil dividendide rea peal. Saaks ka vabalt nii, et viin oma hinna normaalse 3000 euro peale ning ongi kirutud "worst case tulu" kadunud.
Hmm, järjekordselt tekib pähe mõte, et miks ei peaks firma teenima kui seni olen oma toodangu alati maha müünud.
miks abtronic saast on ? ;-)
Vot siis on aasta otsa lääg ja ots-otsaga värk - mina kannataks selle aastakese ära ja hiljem teeniks megakasumeid üksinda
Selle kohta olen ma juba enne põhjendanud, miks me eelistaks investoriga tegemist.
- Saab tegeleda põhitegevusega. Praegu peab kõrvalt muude asjadega tegelema
- Väiksem risk, et ilmub konkureeriv toode.
- Mõistliku raha ja manageerimise juures areneb firma paremaks kui tuntud "mul on neli töölist" tüüpi firmad seda on.
No näiteks ei jõua ma oma rahakoti peal reisida rohkem kui kord kuus ning paar korda aastas kontinentide vahel. Samas toote promomine eeldaks pidevat ratastel olemist. Aga tegemata see ei jää. Ma saan juba olemasolevate boonuspunktide peal nats ringi lasta ning praeguste madalate hindadega saab üht-teist teha küll. Aga investori toel oleks asi õigem.
- Saab tegeleda põhitegevusega. Praegu peab kõrvalt muude asjadega tegelema
- Väiksem risk, et ilmub konkureeriv toode.
- Mõistliku raha ja manageerimise juures areneb firma paremaks kui tuntud "mul on neli töölist" tüüpi firmad seda on.
No näiteks ei jõua ma oma rahakoti peal reisida rohkem kui kord kuus ning paar korda aastas kontinentide vahel. Samas toote promomine eeldaks pidevat ratastel olemist. Aga tegemata see ei jää. Ma saan juba olemasolevate boonuspunktide peal nats ringi lasta ning praeguste madalate hindadega saab üht-teist teha küll. Aga investori toel oleks asi õigem.
Vaadake, et te kogemata avalikult WebShieldi nime ei kasuta, see on teatavasti McAfee SMTP antiviiruse nimi.
Äriplaan on aga küll väga optimistlik, päris nii lihtne ja odav see maailma üleküllastunut tarkvaraturul läbilöömine ka ei ole. Turundus ja distributsioon on kallid, ning ükskõik mille tegemiseks rahvusvahelisel turul on vaja suht suurearvulist tiimi.
Kulude osas 8 inimesega worst case puhul on 1 inimese kohta firma kulu kuus 1. aastal 34,000 ja 3. aastal 51,000 kr. Average case 3. aastal 39,000 kr. Isegi best case puhul on see vaid 56,000 kr. See peaks siis sisaldama palkasid, reklaami, põhivara, kontori kulusid, reisikulusid? Kas siis ka kolmandal aastal teeb seda asja vaid sõpruskond ise vee ja leiva peal elades? Kuigi nii on võimalik, siis pole see jällegi päris asi millele investor saaks pikaajalist strateegiat ehitada.
Ka ajaline planeerimine kuidagi väga lühiajaline ja optimistlik, kuigi sellise lühikese elueaga toote puhul see ehk nii olema peabki.
Kas te olete konsulteerinud maailmas ka inimestega, kes kunagi on üritanud mõne softitootega maailmaturule minna ja see on neil samalaadse plaaniga õnnestunud?
Igal juhul jõudu ja edu, vinged vennad kui selline plaan ellu läheb !
Äriplaan on aga küll väga optimistlik, päris nii lihtne ja odav see maailma üleküllastunut tarkvaraturul läbilöömine ka ei ole. Turundus ja distributsioon on kallid, ning ükskõik mille tegemiseks rahvusvahelisel turul on vaja suht suurearvulist tiimi.
Kulude osas 8 inimesega worst case puhul on 1 inimese kohta firma kulu kuus 1. aastal 34,000 ja 3. aastal 51,000 kr. Average case 3. aastal 39,000 kr. Isegi best case puhul on see vaid 56,000 kr. See peaks siis sisaldama palkasid, reklaami, põhivara, kontori kulusid, reisikulusid? Kas siis ka kolmandal aastal teeb seda asja vaid sõpruskond ise vee ja leiva peal elades? Kuigi nii on võimalik, siis pole see jällegi päris asi millele investor saaks pikaajalist strateegiat ehitada.
Ka ajaline planeerimine kuidagi väga lühiajaline ja optimistlik, kuigi sellise lühikese elueaga toote puhul see ehk nii olema peabki.
Kas te olete konsulteerinud maailmas ka inimestega, kes kunagi on üritanud mõne softitootega maailmaturule minna ja see on neil samalaadse plaaniga õnnestunud?
Igal juhul jõudu ja edu, vinged vennad kui selline plaan ellu läheb !
to yhuubert:
1) Webshield on projekti kokkuleppeline nimetus mitte br2ndi nimi. Ehkki Webshieldi kaubam2rk pole Euroopas registreeritud (USA-s on) otsime me tabavat br2ndinime. Originaalsed ettepanekud on teretulnud :)
2) Enamike t88tajate p6hipalgad on Eesti kontekstis t2iesti keskmised ja sinna lisandub paljudel edukustasu, mis sõltub eelmise kvartali kasumist. T6en2oliselt toimub firma juhtimine yhest Eesti v2ikelinnast s.t. palgad ei pea administreerivatel ametitel (sekret2r, raamatupidaja jne.) olema maailma ega Tallinna tasemel. Osa tootearendajate palkasid on kirjas toote (p6hivara) parendamisena ja need kapitaliseeritakse (s.t. ei sisaldu kohe kuludes).
3) Püsikulude osakaal on suhteliselt madal, et tagada firma paindlikus erineva majandusolukorra kujunemisel. P6hitegevusalaga mitte seotud teenuseid ostame pigem sisse makstes nende eest rohkem kui soetame selleks ise vahendeid. Kulutamisel on fookus toote müügil ja -arendamisel.
1) Webshield on projekti kokkuleppeline nimetus mitte br2ndi nimi. Ehkki Webshieldi kaubam2rk pole Euroopas registreeritud (USA-s on) otsime me tabavat br2ndinime. Originaalsed ettepanekud on teretulnud :)
2) Enamike t88tajate p6hipalgad on Eesti kontekstis t2iesti keskmised ja sinna lisandub paljudel edukustasu, mis sõltub eelmise kvartali kasumist. T6en2oliselt toimub firma juhtimine yhest Eesti v2ikelinnast s.t. palgad ei pea administreerivatel ametitel (sekret2r, raamatupidaja jne.) olema maailma ega Tallinna tasemel. Osa tootearendajate palkasid on kirjas toote (p6hivara) parendamisena ja need kapitaliseeritakse (s.t. ei sisaldu kohe kuludes).
3) Püsikulude osakaal on suhteliselt madal, et tagada firma paindlikus erineva majandusolukorra kujunemisel. P6hitegevusalaga mitte seotud teenuseid ostame pigem sisse makstes nende eest rohkem kui soetame selleks ise vahendeid. Kulutamisel on fookus toote müügil ja -arendamisel.