Ise kasutan seda:
http://www.fapri.org/tools/outlook.aspx
CRESY tundub küll väga huvitav valik. Argentiina põllumajandusettevõte. On keegi ehk uurinud antud ettevõtet või peab analüüsiga nullist alustama?
Kas keegi omab informatsiooni Leedu toorpiimaturust. Milline on olukord nende piimatootmise kvootidega (EL poolt kehtestatud kvootidega siis), kas on terav puudus või ruumi tootmise laiendamiseks veel jätkub? Päris spetsiifiline informatsioon küll, kuid ehk juhtub keegi teadma.
impendium - kui saladus pole, siis kas sinu uurimus Riia börsi etteõtete kohta on ka kusagilt avalikult või mitteavalikult kättesaadav?
Leedu piimakvoot oli 2006/07 aastal (kvoodiaasta käib aprillist aprillini) umbes 1, 586 miljonit tonni (ettevõtete poolt kokkuostetud piim, lisaks on veel otseturustuskvoot), tegelik müüdud kogus esialgsetel andmetel 1,353 milojnit tonni, alatäitmine 14,7%. Piimakvoodid peaks ELs järgmisest kvoodiaastast (aprill 2008) ka suurenema mõne protsendi seoses piima hinna tõusuga maailmaturul.
Ideekohaselt võiks euroliit üldse piimakvoodid ära kaotada. Turunõuded piima järgi on suuremad, kui euroliit lähiaastate võimsustega suudab toota.
Turunõuded == turunõudlus.
Julgeks spekuleerida, et käesoleval piimakvoodiaastal kvoodi ületamise eest küll ühelegi riigile trahvi ei määrata. Ma arvan, et sisuliselt on kvoot juba surnud teema. Lääne-Euroopa piimatootmine põhineb 9/10 ulatuses väikestel perefarmidel, mis on täiesti perspektiivitu mudel - sellist roppu tööd ei võta noor eurooplane mitte mingi raha eest enam ette. Isegi kui talle meeldib farmitöö, tegeleb ta millegi muu kui piimakarjaga. Arvestades Lääne-Euroopa osakaalu maailma piimaturul, siis tundub Eestis piimale panustamine endiselt kobeda äriideena (kuigi sellega saab koledat vatti, enne kui midagi tulema hakkab).
Piimakvoodid kaovad kõigi eelduste kohaselt 2015, põhiline takistus kiireks kaotmiseks on kvoodi hind, mitmetes riikides on igal kvooditonnil üsnagi kõrge hind (õigus toota maksab, kuna selle õigusega kaasneb kasum. Kvooti saab osta ja müüa riigi sees). Tootjad on teinud kvoodi hankimiseks investeeringuid, võtnud laene jne, ega soovi seetõttu kvoodi väärtuse kadu, mis kaasneks tootmispiirangute kaotamisega. Eelmisel aastal maksid kvoodi ületamise tasu 7 liikmesriiki. Esimest korda ületas kvoodi ületamise eest makstav tasu piimasektorile makstava toetuse, sektor seega nn. netomaksja.
wise - erilist praktilist kasu sellest tänase päeva seisuga ei ole, seal on lihtsalt andmed ja mõningad suhtarvud kõikide OMXR ettevõtete kohta 31.12.2006 seisuga kirjas, koostatud ainult comp valuationi jaoks, tabel on praeguseks juba lootusetult vananenud.
Börsile tulemas Black Earth Farming. Tegemist peaks olema Rootsi ettevõttega, millel Venemaal 250 000 hektarit põllumaad ning tegeletakse põllumajandusega. IPO-ga soovitakse koguda 1,6 miljardit SEK-i. Noteeritakse vist First North alternatiivturul (võin eksida).
Kas keegi oskab kosta midagi põllumajanduskeemia tulevikuperspektiivide kohta? Juba üle aasta rallib, kas on ka oodata mõningast korrektsiooni?
Feb. 19 - Global fertilizer prices rose more than 200% in 2007 as farmers applied more fertilizer to maximize production of corn -- now used for ethanol -- at record prices;
World fertilizer prices rose steadily from 2004 through 2006—then soared in 2007. Food prices also rose sharply. Reasons include new demands for food crops, especially corn (or maize), for ethanol and other biofuels, increased energy and freight prices, higher demand for grain-fed meat in the emerging economies of China, India, and Brazil, and increased use of natural gas as liquefied natural gas (LNG), says Dr. Balu Bumb, leader of the Policy, Trade, and Markets Program of IFDC—An International Center for Soil Fertility and Agricultural Development.
“Farmers in industrialized countries are applying high levels of fertilizers to maximize harvests of grain at the highest prices ever,” Bumb says. “Those forces drive fertilizer prices higher.”
“In the United States, the government subsidizes ethanol by 51 cents a gallon [3.8 liters],” Humphres says. “Large companies are contracting corn from farmers who apply more fertilizer to maximize production.
“But if all U.S. corn production were converted to ethanol, it would supply only 27% of the United States’ current transportation fuel demand.” Only meeting the U.S. mandate for biofuel production would require a 60% increase in U.S. land planted to corn, according to the International Food Policy Research Institute.
Brazil’s success in use of ethanol from sugarcane is well-known. Dennis Avery, Director of the Center for Global Food Issues at the Hudson Institute, U.S.A., points out that Brazilian sugarcane yields 3.6 units of energy per unit of energy invested. Corn yields only 1.2 units. ------ põmst nagu naftafirmad, hinnad üleval = head väljavaated?
World fertilizer prices rose steadily from 2004 through 2006—then soared in 2007. Food prices also rose sharply. Reasons include new demands for food crops, especially corn (or maize), for ethanol and other biofuels, increased energy and freight prices, higher demand for grain-fed meat in the emerging economies of China, India, and Brazil, and increased use of natural gas as liquefied natural gas (LNG), says Dr. Balu Bumb, leader of the Policy, Trade, and Markets Program of IFDC—An International Center for Soil Fertility and Agricultural Development.
“Farmers in industrialized countries are applying high levels of fertilizers to maximize harvests of grain at the highest prices ever,” Bumb says. “Those forces drive fertilizer prices higher.”
“In the United States, the government subsidizes ethanol by 51 cents a gallon [3.8 liters],” Humphres says. “Large companies are contracting corn from farmers who apply more fertilizer to maximize production.
“But if all U.S. corn production were converted to ethanol, it would supply only 27% of the United States’ current transportation fuel demand.” Only meeting the U.S. mandate for biofuel production would require a 60% increase in U.S. land planted to corn, according to the International Food Policy Research Institute.
Brazil’s success in use of ethanol from sugarcane is well-known. Dennis Avery, Director of the Center for Global Food Issues at the Hudson Institute, U.S.A., points out that Brazilian sugarcane yields 3.6 units of energy per unit of energy invested. Corn yields only 1.2 units. ------ põmst nagu naftafirmad, hinnad üleval = head väljavaated?
Ise olen võtnud sisse positsiooni Atrias. Kirjutasin veidi lähemalt Soome aktsiate teema all. Trend on praegu üles ning seda ilmselt Q4 tulemuste avalikustamiseni 27. veebruaril. Tundub (liiga?) odav aktsia ja üsna turvaline sektor.
Toiduainetööstusest võimaluste otsijad võiksid uurida ka Brasiilia Sadiat (SDA). Kui keegi käsile võtab, oleks hea ka siit lugeda.
Üks huvitav asi oleks vähenevate kalavarude juures kalakasvatused.Praegu juba on vahest lõhe kilo odavam kui sealiha ja kui oleks valida ostaks tervislikumat kala.Kui vaadata üha kasvavat kaalujälgijate kasvu, kes kõik püüavad väherasvast toitu süüa siis kala oleks parim valik .Äkki keegi nimetaks mõnda arenevat kalakasvatust maailmaturur.
Mis võiks maksta tänapäeva Eestis haritav põllumaa hektar?
Teatavasti on toetusalune põllumaa hulk piiritletud ja juurde tulemas teda pole.
Teatavasti on toetusalune põllumaa hulk piiritletud ja juurde tulemas teda pole.
kuukummel,
2005 a. seisuga oli Tšiili nr 2 lõhekasvataja maailmas, nüüd on väidetavalt juba Norrast mööda läinud. Kalad kasvavad kah kiiremini........
Väga huvitav teema tegelikult, ei oska Tšiili asjadest/aktsiatest midagi arvata, peab uurima tõesti.
2005 a. seisuga oli Tšiili nr 2 lõhekasvataja maailmas, nüüd on väidetavalt juba Norrast mööda läinud. Kalad kasvavad kah kiiremini........
Väga huvitav teema tegelikult, ei oska Tšiili asjadest/aktsiatest midagi arvata, peab uurima tõesti.
Kas kellelgi on toiduainete/põllumajandussektori aktsiate jälgimisnimekiri võiks seda teistega jagada.
Teema on väga aktuaalne.
Teema on väga aktuaalne.