Investeerimine ja riskide hajutamine sõjalist ohtu/riski arvestades

"ymeramees"
"Tervist Teile"
Muid variante?


Kullast hambad. Kogu aeg likviidne.


Pilt ka juurde muidu on kuidagi hambutu.


pakun põnevat vandenõu teooriat
The Great Taking book
YouTubes on ka video
"iTake"
pakun põnevat vandenõu teooriat

See käib esiteks vandenõuteooriate jutulõime ja teiseks ei oma vähimatki seost reaalse sõjaohuga.

Iga sõja taga on võimuhuvi.
Kui selline teooria on õige, siis pole mõttet variante otsida, kaod mistahes varianti valides.
Oma mis omad ja nauti elu.
"ymeramees"
"Tervist Teile"
Muid variante?


Kullast hambad. Kogu aeg likviidne.


... selline likviidsus vöib viia hambutuseni...
Kusjuures viibki hambutuseni, kui mure oma varanatukese päästmise pärast juba ööuned ära viib. Kanal 2 õhtusaates oli hambaarst, kes probleemide korral küsib patsiendilt esimese asjana, et kuidas öösel magate.
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2024/02/17/pangad-ja-platvormid-hauduvad-sojaohu-riskiplaane?utm_campaign=aripaev%2Buudiskiri%2B1802&utm_medium=email&utm_source=sendsmaily
Äkki teed siis lühidalt kokkuvõtte?
Siin oli kuskil küsimus püsti, et mis saab Eesti pankades olevatest aktsiatest, artiklist selgub, et muretseda pole vaja:
Mis puudutab aga Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, siis Kivilo-Paas selgitab, et Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, nagu ka teisi Eesti väärtpaberikeskuses registreeritud väärtpabereid hoitakse iga kliendi isiklikul väärtpaberikontol Nasdaq CSD ehk väärtpaberite keskdepositooriumi süsteemis. „Seega ligipääs oma väärtpaberitele ka kriisiolukorras sõltub pigem Nasdaq CSD toimimisest kui konkreetsest pangast. Välisaktsiad, mis on hoitud Euroopa või USA pankades, ei kao kusagile, kui Eestit peaks tabama kriisiolukord,“ lausub Swedbanki meediajuht.
Sama on ka siin foorumis küsitud, aga vastauseks räägitakse mingil põhjusel teenuse toimepidevusest ehk ATMi ja e-panga toimimisest.
Samas tundub see jutt, et välisaktsiaid hoitakse kliendi isiklikul kontol, täielik BS olema. Kui vaadata Tallinna börsil kaubeldavate firmade aktsiaraamatuid, siis ei leia sealt Läti ja Leedu nimesid, on ainult SEB bankas ja SWED bankas jne.
Lisaks aktsiakontodele on veel ka inimestel II ja III pensionisamba varad. Vb see suunamudija teab mis neist saab, kes lubas sõja korral kopteriga kõigepealt Rootsi ja seejärel Hispaaniasse põgeneda?
Tuleva selgitus on all. Küsisin neilt III samba kohta.

Meie fondi vara on paigutatud maailma suurima fondivalitseja BlackRocki indeksifondidesse, mis omakorda investeerivad raha ligi maailma 3000 suurima börsiettevõtte aktsiatesse. See tähendab, et meie investeeringud asuvad Eestist väljaspool, seega sõda Eestis ei mõjuta meie investeeringute väärtust.

BlackRocki indeksifondide osakute registrit peab maailma üks suurimaid panku, JPMorgan. Tuleva pensionifondidele kuuluvad osakud on selles registris eraldi kontol, mille avas meie jaoks Swedbank Eesti. Seda nõuab investeerimisfondide seadus - Eesti pensionifondi vara peab hoidma Eesti krediidiasutusena tegutsev depositoorium. Depositoorium omakorda peab pensionifondi varad hoidma lahus enda ja oma teiste klientide varast.
Meie nimel olevat kontot JPMorganis saab käsutada ainult Swedbank Eesti. Ka see nõue tuleneb investeerimisfondide seadusest.
Seega, selleks, et meie pensionifondis olev vara ei läheks võõra võimu käsutusse, on meil kaks peamist kaitset. Esiteks, Swedbank Eesti ei tohi võtta fondi tingimustele mittevastavaid korraldusi täitmisele. Meie fondide tingimused on ülipiiravad. Teiseks, JPMorgan eeldatavasti keeldub (või Lääneriigid keelavad tal) võtta täitmisele korraldusi, millega võõrvõim püüab omastada Eesti inimestele kuuluvat vara.

Tuleva pensionifondid on asutatud siiski Eestis ning tegutsevad lähtuvalt Eesti seadustest, samamoodi nagu teised pensionifondid. Seega sõja puhul kujuneb oluliseks see, et Eesti jätkaks tegutsemist Eesti seaduste alusel. Seega pensionivara kasutusele võtmist reguleerivad Eesti seadused. Kahjuks siinkohal ei ole kellelgi täpset vastust, milliseks võiksid kujuneda seadused riigipöörde korral, aga Eesti enda ajalugu näitab, et Lääneriigid ei andnud võõrvõimule üle Eesti Vabariigile Lääneriikides kuulunud vara. Võib olla üpris kindel, et väljaspool Eestit asuv vara on võõrvõimu omastamise vastu kindlam kui Eestis asuv vara.
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2024/02/17/pangad-ja-platvormid-hauduvad-sojaohu-riskiplaane
"decibel"
Siin oli kuskil küsimus püsti, et mis saab Eesti pankades olevatest aktsiatest, artiklist selgub, et muretseda pole vaja:
Mis puudutab aga Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, siis Kivilo-Paas selgitab, et Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, nagu ka teisi Eesti väärtpaberikeskuses registreeritud väärtpabereid hoitakse iga kliendi isiklikul väärtpaberikontol Nasdaq CSD ehk väärtpaberite keskdepositooriumi süsteemis. „Seega ligipääs oma väärtpaberitele ka kriisiolukorras sõltub pigem Nasdaq CSD toimimisest kui konkreetsest pangast. Välisaktsiad, mis on hoitud Euroopa või USA pankades, ei kao kusagile, kui Eestit peaks tabama kriisiolukord,“ lausub Swedbanki meediajuht.


Sel asjal on ka teine vaatenurk - Eesti vara enam ei kuulu Eestile, vaid omand on kirjas riiki kontrolli väljaspool.
Lisaks aktsiakontodele on veel ka inimestel II ja III pensionisamba varad. Vb see suunamudija teab mis neist saab, kes lubas sõja korral kopteriga kõigepealt Rootsi ja seejärel Hispaaniasse põgeneda?[/quote]

Minul küll seda tellimust ei ole aga: Kriisplaan puudub: sõjaolukorras ei pruugi pensioniraha sammastest kätte saada
"Tervist Teile"
Lisaks aktsiakontodele on veel ka inimestel II ja III pensionisamba varad. Vb see suunamudija teab mis neist saab, kes lubas sõja korral kopteriga kõigepealt Rootsi ja seejärel Hispaaniasse põgeneda?


Minul küll seda tellimust ei ole aga: Kriisplaan puudub: sõjaolukorras ei pruugi pensioniraha sammastest kätte saada.
Pekk seletab, et kui sõja olukorras välismaale põgeneda, siis tuleb teda ja mõni riigi esindaja ka kaasa võtta, muidu ei saa BlackRockist oma pensioniosakuid kätte.
Eks esmaspäeval kuuleb raadios täpsemalt. Aga loodetavasti tegeletakse hetkel lahenduste otsimise ja väljatöötamisega.
Natukene hirmu õhutamist palju õhus.