Briti peaminister Keir Starmer ütles pärast tippkohtumist, et lepiti kokku Ukraina sõjalise abistamise jätkamises, Venemaale majandusliku surve suurendamises ning nõutakse, et Ukraina peab igasuguste rahukõneluste laua taga olema. Veel lepiti kokku, et kui rahuleping peakski millalgi juhtuma, siis võtavad Euroopa liidrid eesmärgi hoida ära igasugune Venemaa sissetung Ukrainasse tulevikus. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et riigijuhtidel oli „hea ja avameelne arutelu“. Tema sõnul vajab Ukraina igakülgseid julgeolekugarantiisid, mis toetaksid ukrainlasi majanduslikult ja sõjaliselt. Veel lisas ta, et Euroopa peab end relvastama ning kaitsekulutusi hüppeliselt tõstma ja konkreetsem kava esitatakse 6. märtsil toimuval ülemkogul. „Praegu on ülimalt tähtis, et me suurendaksime kulutusi. On oluline, et valmistuksime halvimaks,“ ütles ta. „See on Euroopa Liidu julgeoleku huvides.“ Ka NATO peasekretär Mark Rutte vihjas sellele, et Euroopa riigid tõstavad kaitsekulutusi. Ta lisas, et mõned riigid on juba avalikult kuulutanud sellest ja ilmselt tuleb sarnaseid teadaandeid veel. „Täna laua taga kuulsin uusi teadaandeid ja ma ei kavatse neid teile avaldada, sest nad peaksid seda ise tegema, kuid see oli väga hea uudis, et rohkem Euroopa riike hakkab kaitsekulutusi suurendama,“ ütleb ta.
Kanadas käivad arutelud suurendamaks oma koostööd EL, kuna meil puuduvad kaitsetollid ja Euroopa autotööstus vajab hädasti Kanada terast, metalle rohetehnoloogiatele jms., ning USA kaitsetollidele plaanitakse vastata, kehtestades tariifid Teslale. Kanadal on EL juba kehtiv kaubandusleping. https://policy.trade.ec.europa.eu/eu-trade-relationships-country-and-region/countries-and-regions/canada/eu-canada-agreement_en
nii möödaminnes “vaadatas” EL tegutsemist Ukraina Venemaa sõjas tuleb millegipärast just selline ütlus meelde “a bunch of Nancys”
või see sõda Ukrainas on nagu ajaloost teada “kuiv seadus”, kindel seltskond lõikab sellest ülisuuri kasumeid
Energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (CREA) aruande kohaselt kulutas EL Venemaa fossiilkütustele ligikaudu 23 miljardit dollarit võrreldes 19,6 miljardi dollariga Ukrainale antud sõjalise ja rahalise abiga.
Samal ajal ostis Hiina vähemalt 82 miljardi dollari väärtuses Vene energiat, India 51 miljardit dollarit ja Türgi 36 miljardit dollarit. Kokku teenis Venemaa energiaekspordist 254 miljardit dollarit.
Üldiselt on Venemaa naftaeksport alates sõja algusest 2022. aastal vähenenud vaid 8%, hoolimata enamiku lääneriikide ülekaalukast hukkamõistust ja sanktsioonidest. Alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris on Venemaa ainuüksi naftaekspordiga teeninud ligi 1 triljoni dollari väärtuses.
Üks peamisi põhjusi, miks Venemaa eksport püsib tugevana, on see, et isegi pärast arvukaid sanktsioone on Venemaa nafta keskmine hind endiselt odavam kui teistes allikates, näiteks Lähis-Idas.
Teine põhjus, miks Euroopa on jäänud sõltuvaks Venemaa energiast, on Bideni administratsiooni energiavastane poliitika. Pärast sõja algust valmistusid paljud Euroopa riigid loobuma Venemaa energiast Ameerika ekspordi kasuks. Bideni Valge Maja keelustas aga peagi veeldatud maagaasi (LNG) ekspordi nn globaalse soojenemise vastu võitlemise nimel, sundides sellega Euroopat tagasi Venemaa energiaturule.
President Donald Trump tühistas LNG ekspordikeelud oma esimesel ametisse naasmise päeval korraldusega. Nagu DOGE raportitest selgus vajas süvariik ja USA demokraadid Ukraina tapamasinat selleks et selle varjus varastada miljardeid maksumaksja raha, seejuures abirahadest jõudis Ukrainasse alla kolmandiku
Jeerum. Järgmine kloun uhhuude jutupunkte püüdlikult ette lugemas.
Mingit LNG ekspordi keeldu pole USAs olnud, vt. graafik all.
tiblanafta oli ka enne sõda odavam kui näit. Brent, sest omadused kehvemad
tiblanafta on nüüd sõjaajal veel suurema hinnavahega, sest shadow fleet ja ostjaid, eriti lähedal ja rikkaid pole, on hindud, hiina jt. kes võimalust kasutavad putlerit lüpsta
kas uhhuudel on mingi idee kuidas vere-nafta müük seisma panna, ega vist. samas on sanktsoonid sundinud tiblat odavamalt müüma, kaugemale tarnima, laevadega st. kasumimarginaal selgelt väiksem kui mööda torujuhet kõrvalriikidesse pumbates oleks.
100x on siin ja ameerikas kogu see 1/3 abist kohalejõudmise jutt ümberlükatud, aga lihtsamad uhhuud-putlerisõbrad jahuvad seda nagu homset poleks. Päris väsitav.
USA tegi LNG ekspordi rekordeid igal Bideni võimuloleku aastal, sh. 2024, aga su meelest “Biden keelustas LNG ekspordi”?
Saad vast aru küll kui idiootlik see väide on. Või kui ei saa siis… kaastunne.
opex
Jeerum. Järgmine kloun uhhuude jutupunkte püüdlikult ette lugemas
Mingit LNG ekspordi keeldu pole USAs olnud,
Ja kui pannakse link et ikka oli küll, siis tuleb mingi kajakallase häma. Kui kaugele sa veel vene nafta ostu õigustamisel võiksid minna?
Bideni otsus pani pausile 17 LNG terminali rajamise mis oleks olnud hädavajalikud Putini gaasist loobumisel. See on samaväärne täiendava ekspordikeeluga
7 lisa terminaali rajamise pani pausile, põhjendus oli, et tuleb uurida mõjusid hinnale USA sees ja tuleviku väljavaadetele. Ministeerium on kohustatud avaliku huvi arvestama. Uuring valmis dets. 2024 keskel:
…in an unconstrained LNG export scenario, domestic gas prices would rise 31% in 2050, it found, boosting natural gas bills for U.S. households by more than $100 a year with prices varying by region. The Energy Department is required by law to determine whether exports are in the public interest.
Europe has been the top destination for U.S. LNG since 2016, especially as the region weans itself off gas from Russia, but global demand and the destination of U.S. LNG in the future is less certain.
ikka 17 terminali rajamise pani pausile, olukorras kus Euroopa ootas asenduse võimalust Vene gaasile
"Kokku töötab USA-s seitse LNG eksporditerminali, mis suudavad veeldada kuni 87 miljonit tonni maagaasi aastas, mis on piisav Saksamaa ja Prantsusmaa gaasinõudluse katmiseks. Veel viis ehitusjärgus olevat terminali suudavad veeldada aastas kokku 63 miljonit tonni maagaasi.
Praegune otsus paneb aga pausile veel 17 terminali rajamise plaanid."
Of the 17 pending applications for U.S. projects, 5 are for projects that were canceled or likely canceled, and 2 are for small increases to existing terminals.
3 applications are for expansions: Port Arthur LNG Phase II (Trains 3 & 4), Corpus Christi Liquefaction Midscale Trains 8 & 9, and Venture Global Plaquemines LNG Increase.
7 new terminals are impacted: Lake Charles Exports (Energy Transfer Lake Charles LNG), New Fortress Energy Louisiana FLNG (Louisiana Fast LNG), Magnolia LNG, Commonwealth LNG, Venture Global CP2 LNG, Gulfstream LNG, and Fourchon LNG.
Tegemist on aastast 2015 pärit direktiiviga. Kohaldub alla 50MW põletusseadmetele. Mitte päris kõigile. Näiteks põllumajanduses ei kohaldata ning krematooriumid jäävad ka sellest regulatsioonist välja
Mis täpsemalt ei ole kooskõlas, avalikest allikates ei selgu. Aga viimase 10 aasta jooksul tõenäoliselt oleks olnud aega sellel teemal piisavalt vestelda euroametnikega. Meie endi ignorantsus?
Trumpi tegevus on andnud hoogu juurde
kaitsekoostööle Kanada ja Euroopa Liidu vahel. Kanada püüab oma tööstust tugevdada, et vähendada sõltuvust USA-st, suurendab oma sõjalist tootmist ja EL pakuks riigile uut turgu ajal, mil suhted Ameerika Ühendriikidega on lagunenud.
Armeenia parlament võttis täna lõplikult vastu Euroopa Liitu astumise protsessi alustamise seaduse. Seaduseelnõu esitas neljast parlamendivälisest erakonnast ja mitmetest vabaühendustest koosnev Demokraatlike Jõudude Platvorm, millel õnnestus koguda oma algatuse toetuseks üle 50 000 allkirja.
Paraku ei ole tänase Veremaa külje all võimalik ilma liitlaste ja liitudeta võimalik rahulik iseolemine ja iseotsustamine. Veremaa ei ole ei usaldusväärne liitlane, ega ka riik, mille kõrval väiksemad saaksid rahulikult ja vabalt eksisteerida.
Tavainimest puudutab vist põhiliselt soovitus hoida min. 72h toiduvarusid.
EL sai valmis valmisolekustrateegia, “et toetada liikmesriike ja suurendada Euroopa suutlikkust ennetada tekkivaid ohte ja neile reageerida.”
“Euroopa Liit seisab silmitsi üha keerukamate kriiside ja väljakutsetega, mida ei saa eirata. Alates kasvavatest geopoliitilistest pingetest ja konfliktidest, hübriid- ja küberohtudest, välisriigist lähtuvast infoga manipuleerimisest ja sekkumisest kuni kliimamuutuste ja sagenevate loodusõnnetusteni peab EL olema valmis kaitsma oma kodanikke ja peamisi ühiskondlikke funktsioone, mis on demokraatia ja igapäevaelu jaoks üliolulised. Konkreetselt sisaldab strateegia 30 põhimeedet ja üksikasjalikku tegevuskava.”
