Ei, me ei tee turule pakkumisi hinnaga, mis jääb alla meie muutuvkulude. Me väldime sellega otsest kahjumi teenimist tootmisel. Meie muutuvkulud on küll väga madalad, aga nad ei ole siiski päris 0 eurot. Sama loogikaga peaksid turule pakkumisi tegema kõik elektritootjad (eeldab teatavaid investeeringuid vastavasse võimekusse, mida paljudel vanematel varadel ei pruugi olla). Viimastel kuudel on see teemaks olnud konkreetselt Soome turul, kus valitseb praegu tuuleenergia ületootmine. Mul on valus lugeda eesti keeles arvamust, et meile kõigile kuuluv elektritootja peaks kellegi arvates toimetama ükskõik millisel (aga eriti välis-) turul otsese kahjumiga kui sellist olukorda on vähegi võimalik vältida.
6 Likes
Arvestades, et tänasel päeval osteti ligi poole miljoni eest EGR, siis tundub, et on investoreid, kes näevad ikkagi mingit positiivset tulevikku sellel ettevõttel.
2 Likes
Kui juba praegu on tuulikute ületootmine, siis miks neid on vaja juurde ehitada? Käima saab panna alles siis kui Soomes on tuulevaikus? Kas nii?
Eks vingumine ole teataval määral ka rahvussport, aga praegu vingutakse küll ikkagi minu jaoks täiesti arusaamatu asja üle (ja see refereeritud artikkel on ka rohkem clickbaiti moodi asi).
Tuulikute muutuvkulud on üsna marginaalsed ikkagi, aga kui hind on veel alla selle, siis järelikult on piirkonnas ületootmine sel hetkel ja seda elektrit ei ole kellelegi vaja. Miks peaks selles olukorras jõuga tootma ja sagedust üles pressima, mis võib veel tekitada täiendava kulu süsteemiteenuste näol, et see alla saada? Sellistel puhkudel võimekus tootmist seisata on minu arust igati tervitatav nii omanikule kui ka süsteemile tervikuna.
7 Likes
Kõige parem kombo oleks selline, kui selliste ületootmiste perioodide jaoks oleks mingi võimalus see energia kuhugi kasulikult ära kulutada. Nt sellest vedelikkütuseid toota või no kui tõesti miskit paremat pähe ei tule, siis kasvõi bitcoine jahvatada.
1 Like
Minu isiklik arvamus on, et Soomes (ja tegelikult ka Rootsis, kus on olnud ka vähemalt üks väga suur pankrot) mindi vahepeal tuulearendusega ikka väga hoogu ja seda põhjustas mitmete asjaolude kokkulangemine. Ilmselt mingil hetkel tundus, et OL-3 ei saagi kunagi valmis ja muidugi on ka sealse turu tarbimise kasvu ootus olnud megakõrge. Reaalsus on olnud veidi teistsugune. Kõrged hinnad surusid tarbimist edasi alla ja OL-3 likvideeris suure osa turul valitsenud defitsiidist. Ma arvan, et nüüd, kus Soome hinnad on seal, kus nad on, toimub omakorda tarbimise kohandumine ülespoole ja vähegi pikemas (ütleme kindluse mõttes > 1 aasta) perspektiivis ei ole nullilähedaste energiahindade püsimine jätkusuutlik.
4 Likes
On keegi jälginud, kui suur IEGG pakk on?
1 Like
Eestis eelmine aasta elektritarbimine vähenes. Kuidas on lood Läti ja Leeduga?
Milallgi aga peaks hoonete kütmine minema maagaasilt üle elektrile, sest varsti on maagaasil süsinikukvoodid kaelas või keelatakse üldse sellega kütmine ära. Siis peaks elektritarbmine kõvasti tõusma.
Kusagil 15a tagasi oli kogu Eesti energiatarbimisest elektri-osa ainult 17%. Ülejäänud oli põlevkivi, maagaas, autokütused jne.
Tundub, et need müüvad, kokku 6 kontot, umbes 2 miljonit aktsiat. Vähemalt need kontod on vähenenud. Tallinna Sadamat surusid ka need kontod IEGG alt kuni nulli jõudis.
SWEDBANK AB/ SWEDBANK INVESTICIJU VALDYMAS, UAB/ SWEDBANK
PENSIJA 1975-1981
2 Likes
Võiks ju kasvada märkimisväärselt ka transpordi elektrifitseerimise tõttu. Samas ma pole kindel, kas tegelikukt ka tarbimine langes, kas statistika kajastab seda osa, mis ise toodetud ja samas kohe ka tarbitud? Iga tehase katusel on täna paneelid, ostetav energiakogus küll justkui langeb, aga seda kaetakse omatoodanguga.
Jah, mul ka (nagu arvatavasti kõikidel väiketootjatel) jookseb omatoodetud elekter otse omatarbimisse enne kui mingitesse arvestitesse jõuab.
To: Jate.
Jate, need kes ise oma katustel elektrit iseendale toodavad ja selle tõttu vähem võrgust tarbivad, on tilk suures elektritarbimise meres.
Siin tuleb ikka rääkima hakata sellest, et suured korrusmajad ja büroohooned kolivad gaasikütte pealt elektriküttele, siis on näha muutust energiatarbimises alles.
Esimesed suuremad akupargid peaks tulema selle aasta lõpus ja järgmise alguses. Ei oska hinnata, kui palju nad reaalselt turgu mõjutada suudavad, idee poolest peaks miinuses tunde vähemaks jääma ja tipu tunnid osavamaks minema, mõlemad muutused EGRile sobilikud.
PPA keskmine hind sellel aastal kõige madalam, järgnevatel hakkab vaikselt kerkima. Samuti hakkab fikseeritud mahu osakaal vähenema.
1 Like
To: tech.
Akuparkidele võib loota siis kui päike paistab ja päikesepaneelide pargid toodavad odavat elektrit. Aga kui saabub jälle selline kuu (nagu veebruar oli), kus on pime, pilves ja tuul ei puhu, siis neist akuparkidest pole kasu. Puhtalt tuulega ei saa neile akuparkidele loota, sest tuul puhub pikka aega ja jälle siis ei puhu pikka aega.
Vaja on elektrisalvestust, mis suudaks salvestada kogu talvel vaja mineva energia või vähemalt suure osa sellest, suvisel ajal, et siis talvel seda hea võtta oleks.
See kõik eelnev kehtib siis kui ei taheta ehitada tuumajaama.
ENTSO-E andmetel:
Läti elektritarbimine mullu kasvas suisa 0,5 TWh võrra ehk 8% (7 TWhni, mis on endiselt 1TWh võrra väiksem kui Eestis, kuigi riik ikka mõnevõrra suurem).
Leedus ka kasvas 0,4 TWh võrra ehk 3,6% (tarbimine 12,2 TWh)
Soomes kasvas tarbimine mullu 3,1 TWh võrra 82 TWh-ni ehk ligi 4% ja jõudis sellega viimase 3 aasta kõrgeimale tasemele. 2018-2019 aasta tasemetele jäädakse siiski veel alla .
5 Likes
Tänan, Sven Kunsing, hea teada, et me oleme siin ainus erand. Seda, et elektri tarbimine meil langes, see info on raadiost kuuldud.
Ju siis Lätis pole sellist tarbijat, kui meil on Kundas puitmassi tootev Estonian Cell.
Mäletan kunagi 1980-date lõpus või 1990-date alguses raadiost kuuldud infot, kus räägiti, et ainuüksi Olümpia hotell võtab kogu Eesti elektritarbimisest lausa mõne protsendi jagu. Olevat olnud üks suurimaid elektritarbijaid.
1 Like
Kuna see Läti tarbimise kasvu suur number (mille arvutamiseks ma küll mingi enda kirjutatud scriptiga andmed ENTSO-E-st tõmbasin) tundus kahtlane, siis siin https://www.ast.lv/en/electricity-market-review?month=13&year=2024 on küll sama 2024 tarbimise number, mis ENTSO-Eski, aga aastakasvuks tagasihoidlik 1%.
Üldse nii palju kui ma erinevaid allikaid vaatan - igal pool on mingi segadus nende kogu turu numbritega. Raske on leida üksteisega kokkukõlavaid andmeid.
Näiteks ka Leedu Litgridi andmed ei läinud ENTSO-E andmetega kokku. Ma kirjutasin Litgridile, et mis toimub, millest erinevused ja sain eile sealt tänuliku meili, et tänu mulle avastasid nad enda ENTSO-Esse andmeid laadivast koodist mingi vea ja said selle ära parandada. 
Nii et vabal ajal tegelen kolmandate riikide TSOde andmekvaliteedi parandamisega.
16 Likes
Kunagi eelmises elus, kui ma sellega veel tegelesin, oli nii, et äriühingud pidid oma tarbeks toodetu deklareerima nii statistikaametile kui ka maksuametile. Kui juhtus nii, et see elekter müüdi ka edasi (nt. büroohoones rentnikele) siis tuli selle pealt isegi tasuda elektriaktsiisi IIRC.
Nii et näiteks need tootmisettevõtted, kes oma tarbeks toodavad, on oma andmetega tõenäoliselt ilusti pildil.
Eramajad oma päikesepaneelidega kindlasti ei ole niimoodi pildil, aga nagu eespool juba märgiti, siis nende toodetav on tühine kübe kogu elektritarbimises. Ettevõtete oma tarbeks toodetavat saab aga statistikas kindlasti õigesti arvesse võtta.