Investeerimisgeenius presidendiks?
Urmas Paet võimalikust presidendiks kandideerimisest: kui selline mõte peaks liikuma, eks ma kindlasti kaalun seda tõsiselt
1 Like
Ärimaailmast ei leia kedagi sobivat? Jüri Käo vmt.
Jürgen Ligi?
Ülo Kirst Eesti presidendiks !!!
Urmas Paet on kahvatu vari tema kõrval.
Õhtulehe paberväljaandes on artikkel kus nimetatud härra kaotas Hoiu-laenuühistus 300 000 eurot. See on 3 korda rohkem kui Urmas Paet.
Aga ehk ilmud veel enne valimisi välja isik kes ka tema üle lööb.
Pöidlad pihku.
1 Like
Vaene Ülu…
1 Like
Urmas hajutas riske ja pani 50000€ ka Eesti Arengu HLÜsee ehk siis kokku 150 000€.
1 Like
Ei tea, kas ajakirjanikud vaikselt trollivad endist kolleegi, kui iga tähtsama ametikoha valimiste puhul just tema poole pöörduvad.
2016 – presidendivalimised. 2016. aasta presidendivalimiste eel küsiti Paetilt otse, kas ta on valmis kandideerima. ERR vahendas tema vastust pealkirja all „Urmas Paet on valmis presidendiks kandideerima“, kus ta ütles, et kandideerib juhul, kui tema kandidatuuri esitamiseks leidub vajalik toetus Riigikogus.
2021 – presidendivalimised. Ka järgmiste presidendivalimiste eel käis Urmas Paeti nimi korduvalt läbi võimalike kandidaatide aruteludes, ehkki ametlikuks kandidaadiks ta ei osutunud. Meedia käsitles teda ühe võimaliku valikuna kuni erakondade kokkuleppeni Alar Karise kandidatuuri ümber.
2024 – Euroopa Liidu tippametid. Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamise ajal küsiti Paetilt taas Euroopa Liidu juhtivate ametikohtade ja kandidaatide kohta.
2026 – Reformierakonna juhtimine ja presidendivalimised. Aasta alguses küsiti Paetilt juba otsesõnu, kas ta kaalub kandideerimist nii Reformierakonna esimeheks kui ka vabariigi presidendiks.
Sotsinovski on jälle oma häältega olematu reitinguga koalitsiooni päästmas. Kes on see isik kes määrib oma nime olematu toetusega koalitsiooni presidendiks saamisega. Aga kindlasti leidub selline. Ainuke vähegi endast lugupidav president saaks olla valitud värskema mandaadiga valimiskogu poolt.
2 Likes
Seda on varem juhtunud, et valimiskogu ei vali presidenti ära ja asi läheb tagasi riigikogu kätte. Kus oleks sellisel juhul selle massiivse häbi ots? Eriti neil kes arvavad, et valimiskogu mandaat on midagi “värskemat” kui riigikogul.
valimiskogu mandaat ongi värskem, sest Riigikogu valiti 2023.a., KOV aga eelmisel aastal, Ja KOV esindajaid on valimiskogus rohkem kui Riigikogu saadikuid.
Riigikogu koosseis ei peegeldanud enam valija eelistusi 2025.a., veel vähem 2026.a.
Kuipalju saanuks Ref Riigikogu kohti kui need valimised oleks olnud eelmisel sügisel ? Kuipalju Gruz200 eesotsas nende nutunaise Lehtmega ?
Valija eelistused on niipalju muutunud, et Ekre jäi Tallinna volikogust hoopis välja ja Tartus saadi vaid 3 niru kohta .
See eelistuste muutumine pole ainult sedapidi, et woke vasakliberaalid saavad valija käest kabjahoobi vaid saavad ka need skaala teisest servast
Ja pole mingit häbi kui ka valimiskogus presidenti ära ei valita. Läheb Riigikogusse tagasi see valimine. Ja kui sõda peaks lahti minema, siis ei toimu üldse presidendi valimisi vaid Karis peab oma ülesandeid täitma nii kaua kui sõjaseisukord ära lõpeb. Samuti peavad seda Riigikogu liikmed .
reformierakonna toetus 12,7%, sotsidel 15,2% ja e200 1,7%. Kokku ca 30% toetusega seltskond tahab paika panna neile sobivad ja suuresti nende maailmavaadet esindavat presidenti.
Eelistuse muutumine on ju hinnang reformierakonna viimase 3,5 aastaga tehtule, pigem mittemidagitegemisele.
Eks mõne kuu pärast on näha, kas reformierakond kavaldad iseennast üle või oleks tagantjärgi tarkusena mõistlikum olnud mitte presidendiga tüli norida ja lasta Karis ka teiseks perioodiks ära valida.
1 Like
Rahvaküsitlused ei ole valimised ja riigikogu koosseis on jätkuvalt legitiimne. Vale puu all ulud.
1 Like
Kui arvestada seda, mil viisil inimesi valitakse omavalitsustes valimiskogusse, siis ei peegelda valimiskogusse valitud inimeste tulem mitte mingil moel valija “eelistusi” vaid on suvaliste ja konjunktuursete kokkulepete tulemus. Mis omakorda tähendab seda, et kui keegi arvab, et valimiskogu peegeldab eetiliselt midagi “rohkemat”, siis see arvaja valetab nii endale kui teistele.
2 Likes
Ma arvan, et ta tõepoolest ise ei tahtnud enam. 68.a., pensioniiga on käes, ka ekspresidendi prisked hüved on välja teenitud, majanduslikult end kindlustatud ja tegevpresidendil on ikkagi töö, mida ta peab tegema, vahel päris tüütu ja ebameeldiv, eriti kui tuleb konflikte valitsuskoalitsiooniga .
Lõppude lõpuks - mõned inimesed ei taha olla igavesti vipid, tahavadki avalikkuse rambivalgusest välja saada , tahavad rahu ja vaikust, kuulata linnulaulu ja metsa hääli, nuusutada roose, käia kalal, õpetada lapselapsi jalgrattaga sõitma ja kuidas pajupilli teha, käia oma saunas ja seal lavalt karsumm otse jõkke ning tagasi, puhuda naabrimehega meestejuttu kuidas ise kõige paremat õlut pruulida, mille kõrval kõik alakokid ja plzen prazdrojd nurgas häbenevad.
Need on materiaalselt kindustatud ex-vipi mõnud, mida tegev-vipil kunagi ei ole.
3 Likes
Alar Karis on öelnud oma perele ja lähimatele inimestele omavahelistes vestlustes, et ta on ainult 5 aastat president ja mitte kauem. Ja ta ütles seda juba 2021. aastal. Seega, igasugused vahepealsed spekulatsioonid tema jätkamise kohta olid juba eos maha maetud. Miks Alar Karis seda mitte-jätkamist avalikult välja ei öelnud juba käesoleva aasta alguses, on selgusetu.
Mõneti loogiline, et olles ise president ei soovinud ta, et kogu fookus läheks uue presidendi leidmisele. Samas jättis piisavalt aega, et saaks debatti pidada.
1 Like
Mina Karist taga ei nuta.
Samuti nõustun Taageperaga.
Ma loen praegu üht raamatut (ulatab ajakirjanikule president Alar Karise teose «Maailm in vitro ja in vivo» – R. S.). Olen jõudnud kolmandiku peale ja see on selline õudus või naeruväärsus, et iga kirjutise järel on kohe leheküljepikkune tehisaru tehtud kokkuvõte sellest loost.
Ma katsusin lugeda nii autori juttu kui tehisaru kokkuvõtet. Kõik, mis tekstis on, on kokku võetud, aga särts on sajaprotsendiliselt läinud.
Mis pagan sa loed mingit teksti, kus särtsu ei ole? Lõpus on veel seesama tehisaru värk uuesti üle korratud. See on täitsa huvitav eksperiment, aga tänan väga.
See on ikka huvitav, kuidas tuleb välja, et meil on presidendiks saanud inimene, kes midagi ei jaga. Poolkogemata on eelnevalt täitnud 2 ülikooli rektori ametit ja riigikontrolöri oma aga vaat 5-ndal presidendi ametiaastal tuleb välja, kuidas see inimene ikka kuhugi ei kõlba.
5 Likes
Eks ta administraatorina vedas läbi need varasemad ametid, mingit visiooni tal küll ei olnud üheski ametis. Kui vaja president-olesklejat siis sobis.
1 Like