Sotside kahepalgelisus.
“Diil oli väga lihtne. Isamaa soovis 2022. aasta suvel eestikeelsele haridusele üleminekut seadusega, sotsiaaldemokraadid, ennekõike härra Ossinovski, olid sellele kardinaalselt vastu. Diil saabus selles loogikas, et siis hind oli see, et siis Isamaa pidi olema parlamendis nõus sajaprotsendilise taastuvenergiale ülemineku seadusega,” ütles Reinsalu.
Kas keegi teab, mis tootmisüksus Eestis pakub elektrit hinnaga 20,74-20,90? Sel hetkel Soomes odavam ja Lätis kallim, seega keegi pakub pidevalt meil selles hinnavahemikus elektrit, enne ka sellist hinda märganud.
Homme ka huvitav, et kuidagi nii sattunud, et 10:45 kuni 12:45 on elekter Soome omast täpselt sendi võrra kallim.
Kolin siia teemasse vastuse.
Auvere on enamasti kogu aeg turul va. suvel perioodilises hoolduses. Auvere saab turul olla kuna ta saab kasutada 50% ulatuses CO2st maksuvaba kütust. Omahind on kuskil 90€/MWh millest umbes pool on tootmise omahind ja pool CO2 maks. Teised plokid ei ole praegult võimelised maksuvaba kütust kasutama ja neil on ka piirang töötundide osas aastas. EE-l oli hea plaan need ringi ehitada täielikult biomassi peale aga kuuldavasti on punarohelised selle kavandamise suutnud peatada. Olemasolevate plokkide ümberehitus ei maksaks kindlasti miljardeid kuna infra on suures osas olemas (trassid,liinid,korstnad jne.) Nenede plokkida vajadus bionassi järele oleks vaid 10-15% sellest mis praegult välja müüakse ja millega näiteks UK sagedust hoitakse.
Tolmpõletusplokid ei täida ilma kamaluga raha sisse kallamata keskkonnanõudeid. Sellest ka nende piiratud tööaeg.
Kusjuures probleem pole seal üldse mitte CO2, vaid muus jamas nagu NOx, SOx, dioksiinid jms. Lisaks on veel see jama, et seal toimub põletamine temperatuuril miski 1400C ning sellel temperatuuril laguneb lubjakivi ja tekitab täiedava koguse CO2-te (mida keevkihi kateldes ca. 800C juures ei toimu).
Palju nende uuesti ehitamine keskonnanõuetele vastavaks maksab - ei tea. Aga lakke vaadates umbes sinna kanti nagu maksaks uue elektrijaama ehitamine.
Täielikult biomassile ümberehitades ei ole mingit juttu CO2-st.
Kui lubjakivi põletades eraldub CO2-te, siis hiljem põletamiselt saadav tuhk seob selle CO2 õhust tagasi, sest sisaldab põletatud lupja. Siin on kaudselt kirjeldatud seda protsessi: https://et.wikipedia.org/wiki/Lubi
Miks sa seda lollust siia ikka ja jälle postitad?
Uuringus oli arvestatud ainult toota õnnestunud ja müüa õnnestunud energiaga. Lisaks ei arvestatud lisataristu ehitamist ning isegi mitmeid toetusi neile tuuleparkidele.
Kas biomassile ümberehituseks on migeid muid takistusi peale “roheideoloogia”, et puid (puidujääke) EL-s põletada ei tohi, võib ainult UK-sse põletamiseks saata
UK numbrid börsi elektrile ei ole väiksemad kui meil ega Taanis.
Meil on soodsam kui Taanis? See nüüd küll tõsi olla ei saa. Pigem oleme seal top 5 kalleima seas
pole mõtet jama ajada, too meile eratarbija hinnad, kus oleme selles TOP 5 s.
https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices?deliveryDate=latest¤cy=EUR&aggregation=YearlyAggregate&deliveryAreas=EE,DK1,DK2
Võid ise vaadata - Taani oma suure tuulelektri osakaaluga ei ole odavam kui meie praegult kuna neil ei ole ka omal tuumaelektrit. Ja meil tuule suurendamine ei vii meid ka teps mitte odavamaks.
EL ei keela - vastu on meie oma punarohelised 100% päikese ja tuule ideoloogid kelle mõju all eriti sotsid olid aga ka reform.
Oma väite juurde pane numbrid ka kui väidad midagi.
Kui palju metsa/biomassi on vaja näiteks 100MW puitu põletava elektrijaama jaoks mis töötab 37 kasuteguriga?
Mitu % metsamaast kuluks aastas Eestis?
Aga 300MW nagu auvere?
Jah, nii on.
Aga see lubja kivistumine on tavatingimustes aeglane rektsioon.
Tööstuslikus tempos tegemiseks pead kustutatud lubjaveest kogu aeg CO2-te läbi mullitama, lubjavett hoidma mingis ideaalses kontsentratsioonis et reaktsioon mõitliku kiirusega töötaks ning kogu seda plõga segama ja tekkinud kaltsiumkarbonaati eemaldama.
Ühesõnaga korralik tööstussettup, mida senini keegi ei ole suutnud rahaliselt tasuvana teostada.
To: taavi_talvik
Nii on, puidu tagasikasvamine on samuti 80-aastane aeglane reaktsioon või turbamaardla tagasi kasvamine kümneid tuhandeid aastaid kestev aeglane reaktsioon…
Ometigi paljud arvavad, et tegu on juba täna “rohelise” energiaga ning sealt süsinikukvoote arvestada ei tohiks.
Jelena Derbneva Eesti Energia suurenergeetika kommunikatsioonijuht.
Esmased analüüsid näitavad, et olemasolevate tootmisvõimsuste ümberehitamine puidukütustele oleks soodsam ja võimaldaks turule pakkuda soodsama hinnaga elektrit kui uus gaasijaam, mille tooraine – maagaasi – ostul liigub raha välismaale.
Eesti elektrijaamas on pelletile konverteerimiseks parimad võimalused 6. plokil, mis on tehniliselt piisavalt heas seisukorras, et konverteerimise järgselt töötada vähemalt 25 või rohkemgi aastat puidugraanulil. Investeering on oluliselt väiksem, võrreldes uue graanulikütusel põhineva elektrijaama ehitamisega.„Aasta jooksul saaks Narva jaamad ümber seadistada töötamiseks puidulisel biomassil. Näiteks puidugraanul sobiks tolmpõletusahjudesse, hakkpuit aga tükkpõletusahjudesse,“ arutleb Haidla. „Ühe jaama tehniline ümberehitus läheks maksma ehk 150 miljonit eurot ja võimaldaks toota põlevkivielektrist kindlasti soodsamat energiat, sest ei pea maksma CO2 heitkoguste eest. Ja see on odavam ka gaasküttelahendustest. Ka doteerida ei ole vaja. See oleks suhteliselt väike hind, et toota energiat kodumaisest toorainest ning elekter kõigi jaoks soodsamaks muuta.“ Nii saaks tema sõnul täita kaks eesmärki – maandada julgeolekuriskid ja saada enda käsutusse pidevalt olemas olev baaselekter, mida toodetakse kogu aeg ja 365 päeva aastas.
Haidla kinnitab, et Graanul Investil pole vahet, kuhu oma toodang müüa. Ta usub, et kui Euroopa energeetikaettevõtted suudavad graanuli eest maksta transpordi hinna võrra rohkem ja seejuures edukalt majandada, siis suudab seda n-ö siseturu hinnaga osta ka Eesti Energia.
„Eestis toodetakse aastas umbes 1,5 miljonit tonni puidugraanulit, Balti riikides kokku ligi 3,5 miljonit tonni. Kui sellele tekib kodumaine kasutus, siis pole meil mingit kihu seda eksportida,“ märgib Haidla. „Kui üks jaam puiduküttele ümber ehitada, kasutaks see aastas ehk ligi 300 000 tonni graanuleid. See on kogumahust väike osa. Graanuleid tootvaid tehaseid on Eestis mitu, tarne on jooksvalt garanteeritud ja pole riski, et energia tootmine kütusepuuduse taha jääks.“
Tegelikult pideva juhitava elektritootmise soojuselektrijaamades tagab selline asi, et iseseisvaid energiaplokke on seal mituteist või lausa mitukümmend kõrvuti ning kui mõni energiaplokk neist parasjagu remondis on, siis kogu energiatootmist see eriti palju ei morjenda.
Auveresse pidi tulema esialgu 2 energiaplokki (hiljem rohkemgi), aga ehitati ainult üks plokk. Ning kui see plokk on maas ning samas on see plokk ka vigaselt projekteeritud ja ehitatud, siis saabki tulemusena selliseid toredaid graafikuid, kus põhiliselt tühjalt seismise vahele jääb üksikuid lühikesi ajalõike, kus toimub elektritootmine.
(P.S., klikkides kommentaari alguses linkidele, saab minna originaalkommentaarile.)
Arvuta üle kas mul on suund õige…
Kui Auvere töötab näiteks 50% aastas ja graanuliga siis vajaks 710000 tonni puitu. Las chat aitab
See teeb Eestis 5100 km2 metsa AASTAS.
Ehk 23% kogu Eesti metsade aastasest juurdekasvust. (Biomassi juurekasv)