Mälu on küll lühike, kuid subjektiivse tundmuse järgi on isegi suveperioodil igas kuus leidunud mõned niiöelda lõikuspäevad, kui päike paistab ohjeldamatult, mingist erakorralisest kaabli- või katlaremondist pole ka kuulda olnud, aga hind on korralikult punases.
Koduse päikesepardi omanikuna on selle üle loomulikult hea meel, et vähemalt kuidagigi oma asjadega nulli jõuab tänu nendele “patupäevadele”, aga üldises plaanis kõlab lugu kuidagi kahtlaselt tõepoolest.
Kui ma ei eksi, siis Rekordilise Elektrihinnaga ajahetk toimus augustis, 3 aastat tagasi, mitte veebruaris. Seega siit mätta otsast vaadates kõik korras pole jah.
Need suvised tipuhinnad ikka kusagil õhtul, 20-22 vahel, kui päike juba madalal või loojunud ja tuulevaikne. Nädalate kaupa võis vaadata seda graafikut, kus terve päeva on hind 0-20€ MWh eest ja siis 2-3 tunniks viskas õhtul “punasesse”. Ajakirjandus eelistas pealkirjades sageli kirjutada sellest tipuhinnast, vältides meelega päeva keskmiste võrdlemist.
Ei, sa ei eksi. See oli veel see moment, kus Venemaal oli veel võimalik Euroopa gaasi hindadega manipuleerida.
Allikas: EU Natural Gas - Price - Chart - Historical Data - News
Ometigi oli Balti riikides 3 aastat tagasi elektritootmise võimsusi mis põhinesid ka muul kütusel, kui maagaas. Ja lisaks – juuli ning august peaksid olema kuud kus elektritarbimine on kõige madalamal, aasta lõikes. Siis ikkagi – kas keegi on kunagi andnud adekvaatse ja arusaadava vastuse, kuidas see sai juhtuda kõige ebatõenäolisemal ajal, et elektri hind tõusis ülemisse piirajasse ja kui piiraja oleks olnud 4000 euro asemel 5000 või 8000 euro juures MWh eest, oleks ka hind sellele tasemele hüpanud.
Lihtne on öelda, et “venemaa manipuleeris gaasi hinnaga”. Lihtne on ametnikel, kui alati on kõik teised süüdi.
Lätis on hiigelsuured maa-alused gaasihoidlad, miks neid appi ei võetud, et liiga kallist gaasihinda alandada?
Lihtsameelne… Hoidla != maardla ![]()
Hoidlasse on ka vaja kuskilt gaas sisse osta.
Nende hoidlate mahtuvus on selline, et gaasi jätkuks terveks aastaks. Kunagi vene okupatsiooniajal oli gaasitarbimine palju suurem kui tänapäeval, kuna Balti riikides paiknesid ka väetisetehased. Seega odava hinna ajal saab sinna meeletu koguse gaasi sisse osta ja ruumi jääb ülegi. Kas siis tõesti selleks ajaks, kui gaasi hind tippe näitas, olid hoidlad tühjad?
Mina oskan siit ühe järelduse teha - tegu oli ametnike, gaasiärikate ja elektritootjate poolse võimaliku pahatahtlikkusega, et elektri hind sedasi lakke keris. Võimalik, et oli ka selline nende vaheline pahatahtlik kokkulepe.
Kas me oleme nüüd kaitstud, et sellist asja kunagi ei toimu? Hetkel on LNG gaasi hind madal ja selliseid meeletuid hindu ei ole ette näha, aga iial ei või teada mis situatsioon võib jälle ette tulla.
“Lihtsameelne…” on Sinu, Taavi, vist liiga ennatlik järeldus?
Mis hullu ma loen? Kes ütleb, millal on odav?
Kui elektrihind on 4000, siis on gaasi veidike hoidlast kulutada kindlasti odav. Palju selle mõne tunniga seda ikka kuluda saab?
Lisandub uusi juhitavaid tootmisvõimsusi.
Nüüd on meil siis ka sagedusturg kus riikliku dotatsiooniga tootjad hakkavad välja suruma neid kellel dotatsiooni ei ole - sealhulgas eratootjaid akudega kes hetkel hästi teenivad. Jah ma tarbijana muidugi kiidan kui hinnad alla lähevad aga no selline turule sekkumine - loll on raske olla ikka.
Ja ongi vastus ka ülalpool olnud küsimusele, et kui kõik need plaanid teostuvad siis hind enam ära ei tasu - aga näe mõnedele ikka läbi dotasioonide tasub. Ja tarbijale ei pruugi see üldse hinnavõitu tuua kuna dotatsioonid tuleb ka kinni maksta tarbijal ja edaspidi ilma dotatsioonita ükski võimsus ka turule ei tule.
Narva lähistel asuva Balti elektrijaama territooriumile kerkiv gaasielektrijaam on mõeldud elektri ja soojuse koostootmiseks ning sagedusreservide pakkumiseks. Elektrijaam on võimeline tarnima elektrivõrku 100 megavatti elektrienergiat ja lisaks kuni 85 megavatti soojust Narva soojusvõrku.
Jaam hakkab töötama peamiselt maagaasi või biometaaniga, kuid saab vajadusel kasutada ka kuni 25 protsendi mahus vesinikku, teatas Eesti Energia.
Ettevõtete ühispakkumus põhineb Austria gaasimootorite tootja Jenbacheri 4,5-megavatise võimsusega mootoritel.
Seda graafikut vaadates küsiks tagantjärgi tarkusega, et miks meie poliitikud eelistasid põlevkivijaamadele, kui kohalikust toorainest toodetavale elektrile ja energiajulgeoleku tagajale, erandite välja rääkimise asemel Euroopa Liidu ees oma parema ametikoha nimel pugeda?
Põlevkivijaamadele on välja räägitud mitu-mitu erandit, need mida peast tean:
- vanade tolmpõletusplokkide pikem käiduaeg (miski 20 000 tundi vist) hoolimata sellest, et need ei täitnud ja ei täida mitmeid heitmenorme. Küsimus mitte CO2-s, vaid NOx, SOx, peenosakesed, jms.
- Auvere jaam sai oma ehitusmaksumuse kinnimaksmiseks väga suure kamaluga tasuta CO2 kvoote.
Mida see graafik tegelikult räägib?
Põhimõtteliselt seda, et kui me paneme siia piisavalt tuulikuid ja päikesepatareisid, siis saavutame oma energeetilise “sõltumatuse”, mis seisneb lihtsalt selles, et suudame tuulistel ja päikeselistel päevadel toota nii palju elektrit, et see katab väga pikaajalises vaates (üks aasta, mitu aastat) meie tarbimise. Või noh, peaaegu katab. Ja kõigele lisaks - ei saagi aru - kas see graafik näitab tootmismahtu või lihtsalt “suutlikkust” toota.
Lühiajalises raamis aga pole selle graafikuga midagi peale hakata, sest kui päike ei paista ega tuul puhu, siis ainus lootus on ESTLINK merealustel kaabliühendustel.
Põhimõttelisetl võiks igale Eesti elanikule riik osta ühe polüvinüülkloriidist mati ja “mistra”-st tehtud ülikonna, kus iga elanik võib oma kodus mistrasse riietatuna selle mati peal rähelda ja sedasi vajaliku koguse elektrit “toota”. Ja riik saaks igasugustes graafikutes eeskujulikult esikohale end paigutada.
See graafik näitab, et EV omatootmise neto % oli 2023 teiste EL riikidega võrreldes suurepärane. Allikas kus numbrid juurde saab tulpadele on siin.
See Eurostati allikas sogab:
Meie konkurentsiametil on vähet teised andmed - 2023 Electricity and Gas Market Summary | Estonian Competition Authority
Eurostat saab andmed EV stat ametilt, kust mujalt.


