To: kasutaja314
Lillemäe tee kulgeb Kiisal oleva suure elektrikompleksi lähedusest mööda. Tõenäoliselt kohalik andis häirekeskusesse aadressi sedasi, et selle tee lähedal üle põllu asuv trafo põleb suure leegiga. Kaardilt vaadates ongi nii - Lillemäe teelt üle põllu asub see elektrikompleks.
Ju siis seal mingi asi juba töötab. Suurt akupanka saab ehitada ja tööle lülitada ideekohaselt osade kaupa.
Vaata fotot, mis on uudisega kaasas. Ja siis vaata netis olevat ortofotot, mujal selliseid rajatisi seal kandis olla ei saa, kui ainult Kiisa elektrialajaamas.
1 Like
Ok, ilmselt siis ikka sama Eveconi oma.
Raivo Vare räägib seekord sellest, et Eesti kütuseturul hetkel kestev kütuse hinnasõda lõppeb mõne kuu jooksul. Maailmaturul toimuva hinnasõja lõppemist oletab ta järgmise aasta jooksul ja soovitab valmistuma hakata ETS2 tulekuks.
Tundub et kohalikel kütusefirmadel on valus - neilt tuleb üha naljakamaid avaldusi. Mõni räägib energiajulgeiolekust, mõni kliendile pakutavast kalli kohvi lisaväärtusest ja mõni ähavrdab suurtele Soome ülemustele kaebama minna.
Meie kütuse jaemüüjad võiksid seletada seda fenomeni, et kui 1) maailmaturul on juba mitmendat kuud kütusehind langustrendis ja 2) samuti ka USA dollari kurss on juba vähemalt aasta langustrendis, siis miks meil kütuste jaehind pole kuidagi langenud? Ok, natuke mõjutas km-i ja kütuseaktsiisi kasv juulis, aga siiski.
Mis kütust sa mõtled?
Bensiini hinda näitab Olerexi app praegult 1,399 mis on madalam kui varem.
Sest äriühingu eesmärk on maksimeerida kasumit?
hetkel on disla hind posti otsas odavam kui hulgi ostes. Küsisin mitmest firmast pakkumised 1,5 tonnile ja keegi ei suutnud postihinda pakkuda.
@ pahurik
Rääkisin ükspäev ühe patrioodiga, kes kütust hulgi on sunnitud ostma, sest mõned peavad veel kättpidi mullas sonkima, eksole.
Erimärgistusega või siis põllumajanduslik diisel oli tugevalt alla euri+km ja tavaline pisut peale+km. Seega postiotsas pakutavast veidi soodsam, kuid mitte ka julmalt odavam…
Posti otsas on 1,259 paljudes kohtades, see ju ongi 1,015, st ei ole ju hulgi soodsam.
Löppöneni lahing algas 2022. aastal, kui ta sõlmis kaheaastase fikseeritud hinnaga elektrienergia lepingu. Elektrienergia hind oli ootamatult järsult tõusnud. Uues lepingus maksis elekter 27,25 senti kilovatt-tunni kohta, mida Löppönen pidas selles olukorras mõistlikuks. Ka paljud teised sõlmisid selliseid lepingud, mis hiljem läksid kalliks maksma. Börsil kaubeldava elektri hind jäi oodatust madalamaks. Samal ajal kasvas hüppeliselt KSS Energia kasum. 2021. majandusaastal oli ettevõtte ärikasum 1,2 miljonit eurot, järgmisel aastal aga umbes 29 miljonit eurot.
Meil ikkagi universaalteenus päästis, müüjad pidid sellele üle viima kliendid kelle leping oli kallim ja pärast sai sealt lahkuda.
Leping on leping. Oma viga.
Samas peaks maksimaalne väljanõutavate kohtukulude summa olema piiratud. A la 30x väljanõutav summa.
Meenutab veidike selle nokulaulu tädi nuttu Pealtnägijas.
Ilmselt me rääkisimegi samast asjast. Ja kui ka tähelepanelikumalt tähele panid, siis ühel juhul tuuakse sulle see 1,5 tonni tasuta koju, tanklas pead aga oma isikliku kanistriga järgi käima, ilmselt autoga sõites ja see õnnis asutus ei pruugi alati kohe ka kuskil naabruses pesitseda.
Kokkuvõttes on hulgiost vist ikkagi tsipake soodsam diil.
Kütuseärimeeste nahas vist jah antud hetkel olla ei tahaks, eriti kui nad peavad püsimajäämiseks oma madratsi alla peidetud vorstijupikest tagurpidi hakklihamasinast hakkama läbi laskma.
Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütles, et peaaegu kõikides Euroopa riikides on tuumajaamu ehitatud riiklike tagatismeetmega, nagu käendused või riiklikud laenud.
“Praktiliselt kogu laenumaht peaks olema ikkagi garanteeritud ühel või teisel moel. Kui me arvestame, et kahe reaktoriga jaama kogukulu on 3,4 miljardit eurot ja sellest umbes kaks kolmandikku oleks laen, siis kogu see laen tuleb, kas eksprodikrediidi kaudu või siis otse kommertslaen - see peab olema garanteeritud. Kui käendust ei ole, siis me tõenäoliselt ei saagi ehitada,” ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.
Mul hakkab see tuumajaama jura ka juba öökima ajama. Olin varem lootusrikas kuna kuulsin oma kõrvaga kui Kallemets ütles, et kui tuulikuid ei toetata siis nemad ka mingit toetust ei vaja. No siin võib muidugi hakata sõnademäng, et käendus pole toetus no aga tegelikult ju on kui käendaja peab kahju lõpuks kinni maksma.
2 Likes
Töötav tuumajaam on nagu noor lüpsilehm, annab palju aastaid piima ja palju ja praktiliselt poolmuidu )
Fermi olukord on ajas muutunud.
Kui nad alguses arvasid, et minireaktor on mingi odav asi, olid nad õnnejunnis. Nüüd hiljem, kui selgub, et see ikka nii ei ole, on tekkinud vajadus skeemitada, sest oma putkat nad ei taha ka kinni panna.
2 Likes
Minireaktorid on kallid, odavam on osta pruugitud alveelaev ja see kusagile lahesoppi lohistada )))
Vahel lööb ka jalaga lüpsiku ümber (Fukushima, Tšernobõl)
Kui talle kallale minna või sundida ebaloomulikke tegusid tegema, siis muidugi.