… avaldati äsja http://www.ee/epbe/et/bilanss.html
Kommentaar teabelehes http://www.ee/epbe/teabeleht00/0001.html
...vastas eyp ootustele. vaata selle kohta näiteks:
http://bnsnews.bns.ee/news/TMA/03171724TMA0387BNS.html
aga teiste omadele vist mitte. ootame siis huviga õigustusi nagu skt numbrite järelgi... et kuidas ikka kõik on palju parem ja toredam kui statistika järgi võiks arvata.
http://bnsnews.bns.ee/news/TMA/03171724TMA0387BNS.html
aga teiste omadele vist mitte. ootame siis huviga õigustusi nagu skt numbrite järelgi... et kuidas ikka kõik on palju parem ja toredam kui statistika järgi võiks arvata.
klikkigu see lingile kel on parool
Mul on 2000. aasta jaanuaris tehtud makroanalüüsis oodatud jooksevkonto defitsiit 1999. aastaks 3.15mld. EEK (tegelik 4.63 mld. EEK) ja kaupade ja teenuste defitsiit 3.52 mld. EEK (tegelik 4.29 mld. EEK).
Kaupade ekspordiks ootasin 36.65 mld. EEK (tegelik 36.03 mld. EEK), kaupade impordiks 48.89 mld. EEK (tegelik 48.97 mld. EEK).
Teenuste eksport oli oodatud 22.19 mld. EEK asemel 21.90 mld. EEK, teenuste import 13.47 mld. EEK asemel 13.26 mld. EEK.
Seega oli minu jaoks peamine üllatus oodatust madalam kaupade eksport ja fakt, et tulude väljavool oli viimases kvartalis nii suur. Kui mina prognoosisin, et jooksevkonto defitsiit on kaupade ja teenuste defitsiidist väiksem, siis tegelikkuses oli vastupidi.
Ma ei teinud 2000. aasta jaoks kvartaalset prognoosi. 2000. aasta jooksvkonto defitsiidiks olen prognoosinud 5,5 mld. EEK, kaupade ekspordiks 40,0 mld. EEK, kaupade impordiks 55,5 mld. EEK, teenuste ekspordiks 25,5 mld. EEK ja teenuste impordiks 15,5 mld. EEK.
Ülekannete ja tulude kogusaldo olen arvestanud nulliks.
Seega väga suuri üllatusi ei tulnud. Kommentaaris prognooside juures olen märkinud, et ootasin tarbimise järsku elavnemist viimases kvartalis (selleks ajaks oli ju tegelikult viimane kvartal
just läbi saanud, numbreid lihtsalt ei olnud).
2000. aasta prognoosides on oodatud teenuste ekspordi 15%-list kasvu, samal ajal kaupade eksport peaks kasvama 9%. Teenuste ekspordi kasvu põhjendamisel olen märkinud eelkõige transiiti, aga ka väikest kasvu turismist tulevate eksporttulude osas. Seda just eelkõige turismi sesoonsuse vähenemise tõttu. Ootasin turistide arvu kasvu just muudel aegadel, v.a. suvi.
Kaupade ekspordi suhteliselt tagasihoidliku oodatava kasvu põhjuseks on idaturgude aeglane taastumine. Samas olen märkinud, et kaupade ekspordi kasv tuleb pigem kiirem kui aeglasem, sest olin arvestanud suhteliselt negatiivse stsenaariumiga.
Arvestades ka minu tugevat SKT kasvu prognoosi 2000. aastaks (+7.5%), siis oodatav 2000. aasta jooksevkonto defitsiit moodustab 6.5% prognoositud SKT-st. THI kasvuks olen prognoosinud 5-6%, kuid seda eeldusel, et suvel lisatakse soojusenergia müügihinnale käibemaks. See on THI seisukohast väga oluline faktor.
Sven, kurat!! Minu arvates näitavad viimased maksebilansi näitajad just, et asjad liiguvad õiges suunas. Selle aasta alguses on esialgsed väliskaubandusnäitajad olnud minu arvates väga õigel tasemel ja ma ei näe praegu mingit põhjust oma aastaprognoose muuta. IV kvartal on ikka ülejäänutest hoopis erinev ja seetõttu
tasuks ikka võrrelda erinevate aastate samu perioode. Samas soovitaks vaadata ettepoole 1998. aasta IV kvartalist, sest see oli liigselt mõjutatud erakorralistest asjaoludest (Vene kriis).
Kaupade ekspordiks ootasin 36.65 mld. EEK (tegelik 36.03 mld. EEK), kaupade impordiks 48.89 mld. EEK (tegelik 48.97 mld. EEK).
Teenuste eksport oli oodatud 22.19 mld. EEK asemel 21.90 mld. EEK, teenuste import 13.47 mld. EEK asemel 13.26 mld. EEK.
Seega oli minu jaoks peamine üllatus oodatust madalam kaupade eksport ja fakt, et tulude väljavool oli viimases kvartalis nii suur. Kui mina prognoosisin, et jooksevkonto defitsiit on kaupade ja teenuste defitsiidist väiksem, siis tegelikkuses oli vastupidi.
Ma ei teinud 2000. aasta jaoks kvartaalset prognoosi. 2000. aasta jooksvkonto defitsiidiks olen prognoosinud 5,5 mld. EEK, kaupade ekspordiks 40,0 mld. EEK, kaupade impordiks 55,5 mld. EEK, teenuste ekspordiks 25,5 mld. EEK ja teenuste impordiks 15,5 mld. EEK.
Ülekannete ja tulude kogusaldo olen arvestanud nulliks.
Seega väga suuri üllatusi ei tulnud. Kommentaaris prognooside juures olen märkinud, et ootasin tarbimise järsku elavnemist viimases kvartalis (selleks ajaks oli ju tegelikult viimane kvartal
just läbi saanud, numbreid lihtsalt ei olnud).
2000. aasta prognoosides on oodatud teenuste ekspordi 15%-list kasvu, samal ajal kaupade eksport peaks kasvama 9%. Teenuste ekspordi kasvu põhjendamisel olen märkinud eelkõige transiiti, aga ka väikest kasvu turismist tulevate eksporttulude osas. Seda just eelkõige turismi sesoonsuse vähenemise tõttu. Ootasin turistide arvu kasvu just muudel aegadel, v.a. suvi.
Kaupade ekspordi suhteliselt tagasihoidliku oodatava kasvu põhjuseks on idaturgude aeglane taastumine. Samas olen märkinud, et kaupade ekspordi kasv tuleb pigem kiirem kui aeglasem, sest olin arvestanud suhteliselt negatiivse stsenaariumiga.
Arvestades ka minu tugevat SKT kasvu prognoosi 2000. aastaks (+7.5%), siis oodatav 2000. aasta jooksevkonto defitsiit moodustab 6.5% prognoositud SKT-st. THI kasvuks olen prognoosinud 5-6%, kuid seda eeldusel, et suvel lisatakse soojusenergia müügihinnale käibemaks. See on THI seisukohast väga oluline faktor.
Sven, kurat!! Minu arvates näitavad viimased maksebilansi näitajad just, et asjad liiguvad õiges suunas. Selle aasta alguses on esialgsed väliskaubandusnäitajad olnud minu arvates väga õigel tasemel ja ma ei näe praegu mingit põhjust oma aastaprognoose muuta. IV kvartal on ikka ülejäänutest hoopis erinev ja seetõttu
tasuks ikka võrrelda erinevate aastate samu perioode. Samas soovitaks vaadata ettepoole 1998. aasta IV kvartalist, sest see oli liigselt mõjutatud erakorralistest asjaoludest (Vene kriis).
Re: Sven, kurat...
no ma ei tea, kuidas Sinuga, aga BNS ei tahtnud meid reedel uskuda, kui me neile selle numbri 13-15% defitsiiti välja ütlesime. kõik ylejäänud olevat kõvasti optimistlikumad. kes täpselt ja mille põhjal, ei oska kahjuks öelda.
aga mida roosilist Sa siis välja lugesid neist numbritest? Ütled ju isegi, et ekspordinumbrid alla ja improdi omad üle ootuste??? Sellega oleks ma nõus, kui ütleksid, et esimese kvartali senised numbrid on paremad...
Põhjuseid impordi suurenemiseks võib ju otsida, aga ekspordi nõrkusele pole muud põhjust kui see, et kosumine on olnud aeglasem kui me seda kogu aeg oleme arvanud. Või vähemasti enamik meist. Ja see ongi point. Ega ma ei väidagi nagu olukord poleks paranenud. Samal ajal näeksin ma heameelega, et ei tekiks sellist '97 optimismituhinat, kus kogu sisemajanduse kasv sumbub lihtsalt mõttetusse tarbimislainesse. Seetõttu suhtuksingi negatiivselt igasugustesse märkidesse, mis selles suunas viitavad. Ja 4Q99 maksebilanss oli üks võimalik märk (vaatamata kõikvõimalikele objektiivsetele asjaoludele, mis sellise defitsiidini viis - a la kütuseaktsiisid).
Oled Sa mu selgitusega rahul?
no ma ei tea, kuidas Sinuga, aga BNS ei tahtnud meid reedel uskuda, kui me neile selle numbri 13-15% defitsiiti välja ütlesime. kõik ylejäänud olevat kõvasti optimistlikumad. kes täpselt ja mille põhjal, ei oska kahjuks öelda.
aga mida roosilist Sa siis välja lugesid neist numbritest? Ütled ju isegi, et ekspordinumbrid alla ja improdi omad üle ootuste??? Sellega oleks ma nõus, kui ütleksid, et esimese kvartali senised numbrid on paremad...
Põhjuseid impordi suurenemiseks võib ju otsida, aga ekspordi nõrkusele pole muud põhjust kui see, et kosumine on olnud aeglasem kui me seda kogu aeg oleme arvanud. Või vähemasti enamik meist. Ja see ongi point. Ega ma ei väidagi nagu olukord poleks paranenud. Samal ajal näeksin ma heameelega, et ei tekiks sellist '97 optimismituhinat, kus kogu sisemajanduse kasv sumbub lihtsalt mõttetusse tarbimislainesse. Seetõttu suhtuksingi negatiivselt igasugustesse märkidesse, mis selles suunas viitavad. Ja 4Q99 maksebilanss oli üks võimalik märk (vaatamata kõikvõimalikele objektiivsetele asjaoludele, mis sellise defitsiidini viis - a la kütuseaktsiisid).
Oled Sa mu selgitusega rahul?
Positiivseks loen ise eelkõige seda, et maksebilansi numbrid näitasid tarbijate (ja ka ettevõtjate) kindlustunde kasvu õigustamatult madalatelt tasemetelt "normaalsele" tasemele. Ma pean tunnistama, et 1999. aasta I kvartal oli põhjendamatult pessimistlik ja suve alguses hakkas asi liiga vaikselt taastuma. Ma ootasin oluliselt kiiremat taastumist, mis esimese hooga paistiski tõeks saavat (optimismilaine aktsiaturul veebruaris-märtsis, pärast Telekomi listimist).
Ma olen nõus, et tarbimise edasine järsk kasv oleks juba veidi ohtlik, aga nagu selle aasta alguse väliskaubandusnäitajad on näidanud, kaubandusdefitsiit on kontrolli all (mis ta oligi? -900m EEK) Kütusetransiidi möll omakorda annab põhjust uskuda, et teenuste bilanss on omakorda tugevalt positiivne.
Mina näen siiski viimase kvartali maksebilansi näitajaid positiivsetena - vähemalt kodumaine nõudlus tõusis põhjendatud tasemele.
Ma olen igati nõus Sinu hoiatustega põhjendamatu optimismi arengu osas. Samas olen ma praeguse seisu juures kindel, et varade hinnad liiguvad järgmise 2 aasta jooksul tõusvas suunas. Isegi juhul kui inimesed täiesti peast segi lähevad, siis on korrektsioonini kõvasti aega.
Ma olen nõus, et tarbimise edasine järsk kasv oleks juba veidi ohtlik, aga nagu selle aasta alguse väliskaubandusnäitajad on näidanud, kaubandusdefitsiit on kontrolli all (mis ta oligi? -900m EEK) Kütusetransiidi möll omakorda annab põhjust uskuda, et teenuste bilanss on omakorda tugevalt positiivne.
Mina näen siiski viimase kvartali maksebilansi näitajaid positiivsetena - vähemalt kodumaine nõudlus tõusis põhjendatud tasemele.
Ma olen igati nõus Sinu hoiatustega põhjendamatu optimismi arengu osas. Samas olen ma praeguse seisu juures kindel, et varade hinnad liiguvad järgmise 2 aasta jooksul tõusvas suunas. Isegi juhul kui inimesed täiesti peast segi lähevad, siis on korrektsioonini kõvasti aega.
... kas sa arvad seda ka näiteks sellise tubli aktsia nagu telekom kohta? et paneb veel +100% ilma probleemita näiteks järgmise 12 kuu jooksul?
Aktsiahullusest on asi kaugel. Tõestuseks võin tuua fakti, et Eesti soost eraisikud on kogu potist,TVB nimekiri, vaid 3 protsendi omanikud.
Sven, oled eesti mees või mitte...
Telekom?? Ei, ma ei pidanud siin silmas niivõrd konkreetset aktsiat või aktsiaturgu (ehkki need on kahtlemata varad), aga ka muid varasid laiemalt. Näiteks kinnisvara.
Telekom on just näitena mõneti ebasobiv, sest aktsiaturg iseenesest on vaid teatud osa varadest, TVB on omakorda väike osa aktsiaturust, Eesti Telekom on väike osa TVB-l noteeritutest. Lisaks on Telekomi aktsionärideks ülisuur hulk mittekohalikke. Samuti on ettevõttel aastases perspektiivis ees olulisi muutusi turul (2001. aasta probleem).
See on ka vastus Sveni küsimusele, millest võib järeldada, et ma ei ole Telekomi edasiste hinnamuutuste osas nii optimistlik kui paljude teiste varade (sealhulgas aktsiate) hindade muutuse osas.
Telekom on just näitena mõneti ebasobiv, sest aktsiaturg iseenesest on vaid teatud osa varadest, TVB on omakorda väike osa aktsiaturust, Eesti Telekom on väike osa TVB-l noteeritutest. Lisaks on Telekomi aktsionärideks ülisuur hulk mittekohalikke. Samuti on ettevõttel aastases perspektiivis ees olulisi muutusi turul (2001. aasta probleem).
See on ka vastus Sveni küsimusele, millest võib järeldada, et ma ei ole Telekomi edasiste hinnamuutuste osas nii optimistlik kui paljude teiste varade (sealhulgas aktsiate) hindade muutuse osas.
Mulle on mitmeid kommentaare ja analüüse lugedes jäänud mulje, et 5-6 protsenti THI kasvu on võtmeküsimus, et kui see number väiksemaks jääks oleks asi justkui halb. Kas tõesti suuremad inflatsiooninumbrid aitavad majandusel kergemini tõusta? Või olen ma midagi valesti tajunud?
Nagu näha, on siin THI-st varem juttu olnud ja hoopis kõrgematest numbritest, kui me praegu näeme. Ma pean veelkord toonitama, et selle aasta jooksul kallinevad eelkõige toiduained ja soojusele käibemaksu lisamisel ka eluasemekulud. Toit+eluase on kokku üle 50% THI-st, minu mäletamist mööda transport oli vist ainult 6-8%.
Vastuseks sellele viimasele küsimusele THI ja majanduskasvu kohta: kõrge THI kasv on Eesti puhul üldjuhul tähendanud seda, et inimesed hakkavad optimistlikumaks muutuma (seni on see küll tähendanud peast segi minemist), seega on kõrge THI olnud lihtsalt kasvufaasi (optimismi) peegeldaja. Sellega on seletatav ka majanduskasvu ja THI vaheline seos. Kui me võtame majandussüsteemi mahtude muutumist tervikuna, siis minu arvates näitab just nominaalne SKT Eesti majanduse suurust ja nii kaua, kui EEK/EUR on fiksitud, on minu jaoks oluline eelkõige nominaalne majanduskasv. Samahästi võiks me reaalkasvu saamiseks nominaalset kasvu korrigeerida EL-i keskmise inflatsiooniga. Minu jaoks on oluline süsteemi võime emiteerida oma vääringut antud kursi juures maksimaalsel määral, ilma et sellega kaasneks ohtu pikaajalisele stabiilsusele. Sellest tulenevalt võib väita, et tõesti - kõrge inflatsioon on paljuski Eesti puhul ka kasvu näitaja (loomulikult tuleb sellesse väitesse suhtuda teatud reservatsiooniga), sest inflatsioon on suurel määral indikatsioon, et süsteem on olnud võimeline suurendama rahapakkumist (jällegi tuleks elimineerida kõrvalised asjaolud).
Vastuseks sellele viimasele küsimusele THI ja majanduskasvu kohta: kõrge THI kasv on Eesti puhul üldjuhul tähendanud seda, et inimesed hakkavad optimistlikumaks muutuma (seni on see küll tähendanud peast segi minemist), seega on kõrge THI olnud lihtsalt kasvufaasi (optimismi) peegeldaja. Sellega on seletatav ka majanduskasvu ja THI vaheline seos. Kui me võtame majandussüsteemi mahtude muutumist tervikuna, siis minu arvates näitab just nominaalne SKT Eesti majanduse suurust ja nii kaua, kui EEK/EUR on fiksitud, on minu jaoks oluline eelkõige nominaalne majanduskasv. Samahästi võiks me reaalkasvu saamiseks nominaalset kasvu korrigeerida EL-i keskmise inflatsiooniga. Minu jaoks on oluline süsteemi võime emiteerida oma vääringut antud kursi juures maksimaalsel määral, ilma et sellega kaasneks ohtu pikaajalisele stabiilsusele. Sellest tulenevalt võib väita, et tõesti - kõrge inflatsioon on paljuski Eesti puhul ka kasvu näitaja (loomulikult tuleb sellesse väitesse suhtuda teatud reservatsiooniga), sest inflatsioon on suurel määral indikatsioon, et süsteem on olnud võimeline suurendama rahapakkumist (jällegi tuleks elimineerida kõrvalised asjaolud).