Donald Trump 2024

Jube laiali vajub see satiteema siin foorumis, aga Ukrainal on isegi juba praegu olemas satipilv, mille eest Saksa maksab. Poola maksab Starshieldi eest. Eutelsat on kah. Teagi kas see Nokia uudis tegelt midagi tähendab, need Iceye SAR kaamera-satid vist pole sama mis spacex LEO side-satid võimekuselt, a ehk saab parendada. Pigem oleks võrreldav mõni teine LEO pilv.

Nagu ma juba kirjutasin - hetkel pole maailmas teist sama võimekusega pilve nagu on Starlink. Kõige lähemal on Eutelsat-OneWeb, mis loodab sama lahendust (mesh side kosmoses) pakkuda umbes 2030. Ehk “siis kui RB valmis saab”.

Probleem on ka satelliitide ülessaamisega ilma Muski abita, selles on SpaceX samuti ca aastakümne jagu eespool oma konkurentidest.

Samas ma arvan, et Musk ei ole Ukrainale piirav tegur, vaid ikkagi Trump ja tema kaaskondlased, kes on täiesti ilmselt Vene agendid. Musk lihtsalt laveerib nagu oskab, et vältida oma firmade natsionaliseerimist mingil kujul.

Nagu ma kirjutasin on eurooplastel satiülesviimise lende keskm. iga 3 ndl tagant 2027 plaanis, niiet milles muski eelis ülesviimises niiväga lõpuks on. See Nokia uudis siiski ju tähendab,et Iceye hakkab spets LEO side-sat’e lennutama alates 2028, need jah saavad üsna otsekonkurendid spacexile Ukraina mõistes olema.

Sidesatelliite võib igasuguseid kosmoses olla, aga kas need suudavad kiiresti lendavaid ründedroone onlines ka teenindada, nagu seda Starlink suudab?
Mingid alles umbes 8 aasta pärast kosmosesse üles viidavad satellidid… Seda vene totaalset vallutussõda ei saa ju 8-ks aastaks pausile panna?

1 Like

See 8 a. jutt on miski päris väsitav sinu luul. Eutelsati pilve uuendatakse jätkuvalt, seal 600+ LEO satti ja nüüd tuleb see uus Iceye LEO pilv mis lennutatakse üles 2028 alates.

Eutelsat has ordered 440 next-gen satellites from Airbus, these will feature 5G integration, higher throughput, and compatibility with the EU’s IRIS² sovereign connectivity programme. Deliveries begin from late 2026. Additional 229 satellites were ordered in September 2026.
The initial batches of replacement satellites are scheduled to begin launching via SpaceX.
2027–28 Campaigns: Eutelsat has secured capacity via Arianespace, 2 missions utilizing the heavy Ariane 64 rockets.

Venelased lennutasid esimese LEO satelliidi üles juba 1957. Neil on suurim eelis!

Starlinki eelis reaalselt on see, et nad suudavad andmeid kiirelt läbi mitme satelliidi edastada. Mitte ükski teine süsteem hetkel ei oma sellist võimekust.

Eutelsat plaanib seda aastast 2030 - kui neil õnnestub see selleks ajaks välja töötada. 600+ või 1200+ satelliiti pole Ukrainale midagi, kui nad vajavad maapealset tugijaama (sellist suurt antennidega maja, mida venelased armastavad saboteerida) mõnesaja km raadiuses. Hetkel on Ukraina sõjale lähimad Bulgaarias ja Rootsis.

Lisaks suudab Starlinki StarShield versioon ruutida IP liiklust otse klientide vahel, ilma maapealse tugijaama abita.

Ajah, Eutelsati väikseim kliendiseade on ca 10 kg, Starlinkil aga suurusjärk kergem.

Mis tugijaamast jutt kui ukrainlastel on vaja terminale mida kinnitada droonidele ja mis suhtlevad satiga mitte tugijaamaga? Lääg on aint nati suurem kui starlinkil. Ja seda praegu, 1. gen sattidega, need uued on ju kiiremad. Vabalt võib olla, et terminalid saavad arendatud Eutelsatil väiksemaks. Iceye LEO on u. nagu Starlinkil? St. seadmed vb veel kompaktsemad…

Tugijaam maa peal on selleks, et satelliidiga kiiret ja suure läbilaskevõimega sidet pidada maa pinnalt. Olid ju äsja uudised, kus venelased üritasid Poolas ja mujal Starlinki maapealseid tugijaamu põlema süüdata.

Euroopa ja muud riigid võivad oma enda satelliitsidet paremaks teha, aga kas satelliidid muutuvad sõjaolukorras kasutatavaks, see pole kindel veel. Sealt ka see märgitud 8 aastat.

Mis erinevus on maapealsel Eutelsati või Starlinki tugijaamal keset sõda? Mõlemad peavad paiknema kohas kus tiblal raske neid tabada ja olema hästi turvatud. Need satid ju tehakse spets sõjaväe nõudmistele vastavaks, igal pool on ‘defense’ võtmesõna. Esimesed 32 Eutelsati uue põlvkonna satti lendavad üles vist veel sel aastal.

Probleem on selles, et satelliit Eutelsati puhul peab samaaegselt nägema ka tugijaama, kusjuures mitte väga halva nurga all.

Tegin pildi, miks peaks aitama asja selgitada:

Starshield võib hea õnne korral, kui mõlemad näevad sama satelliiti, anda läägiks ainult ca 20 ms.

3 Likes

Eutelsatil on päris hästi nägev GEO fleet mis töötab koos LEO sattidega: 31 geostationary orbital positions (including high-throughput satellites like Hotbird 13F/13G and Konnect VHTS) delivering dense regional and global broadcasting and high-bandwidth links

Ma kardan et siin on möödarääkimine. Piltidel peaks olema Poola Starlinki maapealne tugijaam või analoogne.

Need tugijaamad toimetavad ka satelliitidega mis on Ukraina või venemaa edelaosa kohal.

Mis annab läägiks 1s+ - drooni reaalajas ei juhi sellega. Rääkimata probleemidest kliendiseadmete suurusega jms. Phased array peab üsna suur olema geostatsionaarse satelliidiga sidepidamiseks - või siis energiakulu mobiilse seadme jaoks liialt suur.

Peamine eriline asi, mille Starlink on tööle saanud, on laserlingid satelliitide vahel.

2 Likes

Mõlemal LEO-l on lääg alla 100ms mis on piisav. Iceye spekki pole vist avalikustatud veel, aga kuna kaitseteemaline LOI on allakirjutatud, ju ta piisavalt kiire saab olema.

…ja turg näib samuti omavat suurt usku Eutelsati plaanidesse

musk ja trump ajavad vaid enda ja putleri asja, isegi maga moronid rohkem Ukraina poolt.

Turg ostis isegi Trumpi coini, muudest mullidest rääkimata.

1 Like

Eutelsati praegune tehnoloogia ei võimalda praktilist läägi alla ca 150 ms suvalises kohas olevate droonide juhtimisel - mis on enamvähem ok.

Eraldi teema ongi see, et Eutelsati satelliit peab maajaama ja klienti korraga nägema, kuna ta lihtsalt põrgatab neid pakette.

Maksimaalne kaugus maajaamast satelliidil on teoreetiliselt ca 2000 km (mis piirab vastassuunas nähtavust juba, aga sõja puhul ok) aga kliendist 600 km.

St et Eutelsat sobiks kuni kuhugi Krimmi sillani droonide juhtimiseks - ja Ukraina ongi seda kasutanud oma meredroonide peal, millel on suurem kandevõime ja energiavarustus kui õhudroonidel.

Seda piirab veel lisaks see, et vähemalt üks satelliit peab olema õige koha peal - aga need kimavad miski 10 km/s ringi. (Starlinki võrk teeb täieliku ümberkonfigureerimise iga 15s tagant)

2 Likes

Eutelsati numbrid käivad gen1 kohta, kust sa selle 150 võtad. Next-gen lendavad kohe üles.

No aga kui Eutelsati võrk nii hea on, siis miks Ukraina neid oma droonidel ei kasuta?