Donald Trump 2024

Kas mitte Gogol ei täheldanud: “Jääb eit vanaks, nõid valmis” :slight_smile:

1 Like

Sõna “baba” on pea võimatu tema õiges tähendusvarjundis eesti keelde ümbr panna.

Nõukogude Liidus oli kunagi “kultuuriminister” Furtseva, kelle kohta “harimatu mutt” või “labane eit” ütelda oli küll täitsa kohane. Isegi kõrgelt haritud intellektuaalid, kultuuritegelased, kirjanikud ja kunstnikud kasutasid nimetatud ministrinna pihta tm.mk. väljendeid.

Klge äkki lõpetaks sell eide teemal vahutamise

Väikesel saarel keset merd elab veider vanaeit, kaaslaseks vaid kajakas.

18B lõikab Trump NIH 46B eelarvest maha, LGBT terviseuuringud moodustavad sellest vaid väikese osa.
Ma kujutan, mis haledat kisa need trumpilambad teeks ja kui ropult valitsust sõimaks, kui Eestis ka 40% mingeid tervishoiukulusid kärbitaks, aga kahjurõõm on ikka poetaguse joodiku kõige suurem rõõm.

Funding granted to researchers by the NIH powered $94.58 billion in economic activity across the U.S. last year, according to an annual report from the UMR. The economic boost amounted to a “powerful return on investment” of $2.56 for every $1 of research funding spent by the NIH.

4 Likes

Loll on see ametkond, kes ei oska kiljuda kui vajalikud nende “uuringud” ikka on ja millist tohutut kasu nad ühiskonnale toovad ja miks nad seetõttu peaks maksumaksjalt miljardeid saama .

Uuring ja arendustegevus, millest tõesti ka praktilises elus kasu , leiab ise rahastajad.
Oletame, et mingil teadlaste ( tõeliste teadlaste, mitte neomarksistliku mögga ajajate, kes tõestavad “teaduslikult” 20 erinavat sugu imetajatel loomadel ) grupil on idee ja meetod kuidas näiteks ennetada multiskleroosi ( USA-s põeb seda ravimatut degeratiivset ja sandistavat / lõpuks ka surmavat neuroloogilist haigust 1 miljon inimest, maailmas palju miljoneid ja veel rohkem on diagnoosimata, kellel haiguse kulg on väga aeglane ja see jääb avastamata aastakümneid, kuni sandistunud eakal , kes valmistub juba surema, doktor äkki avastab, et teil on ju MS ! )… Kas keegi tõesti arvab, et see taoline uuring ei leiaks era-rahastust, kui leiutataks efektiivne “MS vaktsiin” ? Hiiglaslike ravimikompaniiide huvi taolist ravimit arendada ja müüa oleks tohutu . Mis oleks vähemasti sama efektiivne kui poliomüeliidivaktsiin või marutaudi vastane.

Kuid see ei tohi olla vuhvel . Mida need maksumaksja rahastusel olevad uuringud ja arendused väga sageli on

2 Likes

Realistlikult ikkagi väga suur osa meie tänapäeval kasutuses olev tehnika on algupäraselt välja töötatud avaliku rahastuse abil. Nt suvaline loetelu avaliku rahastuse abil välja töötatud tehnoloogiast:

  1. Internet
  2. Tuumaenergia
  3. Arvutid
  4. Mobiilside
  5. Ekraanid, sh puutetundlikud ekraanid
  6. GPS
  7. mRNA
  8. Häälassistendid ja masinõpe

Fakt on see, et keegi ei suuda tehnoloogia ülivarajases staadiumis (nt arvutid või algupärane internet) tuvastada, et kuhu see välja jõuab. Väita, et teadus- ja arendustegevus on võimalikult puhtalt eraraha peal on seetõttu küllalt naiivne. Loomulikult see ei tähenda, et rahastama peaks soouuringuid vm jura.

PS! Vahel mõni konservatiiv väidab, et meil on vaja säilitada Eesti kultuuri ja selle raames on oluline mh kultuuriteadus, ajalooteadus vms. Kas saan õigesti aru, et siinsed konservatiivid leiavad, et kui erasektor ei soovi maksta, et rahvariide mustreid talletada vms, siis las nad hääbuvad?

7 Likes

Erafirmadel pole tõsist huvi seda tüüpi ravi arendamiseks. Prioriteet on haiguse kontrolli all hoidmise ravimid, mis toovad miljardkäibeid aastakümneteks. Võtame või diabeedi või hüpertoonia, kus erafirmad ravist ei taha kuuldagi.

2 Likes

Esiteks, raha hulk ei näita R&D tulemuste kvaliteeti. Näiteks DARPA, ehk USA sõjandusliku R&D eelarve on ainult 1/10 NIH omast. Samas valdava osa su nimekirja areng on seotud nende rahastusega.

Teiseks, su nimekirjast suurem osa on arendatud erauurimiskeskustes ja suure erasektori omapanusega.

Interneti arengu puhul oli kohe alguses selge kuhu tahetakse välja jõuda ning oli ka tugev erahuvi. Sama ka arvutite puhul.

2 Likes

Meiesugused IT ja MBA tegelased tegelt ei teadvusta, milline on päriselt bioloogia-, meditsiini- jms. teaduse maht võrreldes taskus tuksuva ja vilkuva mobiili sisse läinuga. Ameerika kontekstis on veits sama ka Department of Energy (DOE) finantseeritud uuringute osas.

Praeguseks on 174 teadlast, kes töötavad kas NIH-s või kelle uurimistööd toetatakse NIH vahenditest, olnud 104 Nobeli preemia ainu- või ühissaajad.

vt. Nobel Laureates | National Institutes of Health (NIH).

4 Likes

Ma väidaks siiski, et kuskil ahju aetud raha hulk ei korreleeru väga otseselt saadava kasu hulgaga.

Viimasest ajast - olgu see Musk mis ta on, aga tema ettevõtete edusammud raketinduses ja sides on tehtud vähemalt suurusjärk väiksemate summadega kui mille eest riiklikult rahastatud projektid seda lõppkokkuvõttes ei suutnudki ära teha.

Arengut ei saa mõõta kulutatud rahas või teadlaste üksteisele ringis õlalepatsutamise hulgas.

3 Likes

Millises osas on Muski raketidus finantseeritud avaliku rahaga? Ei tea, seepärast küsin, meenub et märkimisväärne osa justkui ooleks olnud avalikust sektorist?
Ilmselt palju tehnoloogiatki on avaliku rahaga teatud kaugusele arendatud?

1 Like

kaevasin AI abil veidike - SpaceX-le on alates 2003. aastast eraldatud 20,7 GUSD avalikku raha. Osa pole veel välja makstud.

Valdav enamus sellest on seotud teenuste ostmisega, mitte R&D finantseerimisega. St raha andes teatakse konkreetselt mida vastu tahetakse, kuigi see sageli sisaldab rakendusuuringuid ja arendust, näiteks Crew Dragoni väljaarendamine.

Suurimad projektid (GUSD):

3,1 - ISS kaubavedu - NASA - alates 2008
2,9 - Inimeste maandumissüsteem Kuule - NASA Artemis - alates 2021
2,6 - ISS inimeste vedu - NASA - alates 2014
2,5 - USA sõjaline kohalolek kosmoses - DoD aasta kaupa pikendatav regulaarlendude leping - 2018 - 2025
1,4 - Lunar Gateway materjalivedu - NASA - alates 2024

Kokku on NASA eraldanud 14,6 ja DoD 5 GUSD. Sh ka väiksemad projektid, nagu Starlinki leping 70 MUSD aastas ja ühekordsed lennud 50-100 MUSD tükk.

2 Likes

Tesla on saanud umbes $15.7B ja Space X umbes $22.6B riigi raha lepingute või grantidena.

Nendes ettevõtetes on inseneeria poolel hunnik talente, kes on sinna panustanud. Näidetena Tom Mueller, Martin Eberhard, Marc Tarpenning ja paljud teised. Enamasti on need talendid tulnud sinna juba väljakujunenud baasteadmistega teistest sama valdkonna ettevõtetest. Kes siis on omal ajal teinud arvestatava osa nn. alusteadusest ning kogunud arvestatava osa baaskogemusi.

Elon Musk on kindlasti väljapaistev lobist, marketeer ja finantsskeemitaja. Ilma nende oskusteta poleks neist ettevõtmistest suurt midagi välja tulnud. Ja ta on kindlasti väga oskuslikult ära kasutanud seda nn. “standing on the shoulders of giants” momenti.

Kõva kiitus. Aga ei toiminud vaakumis ning rahata :slight_smile:

3 Likes

Mina ei ole väitnud, et raha üksi näitaks R&D kvaliteeti. Nokial oli ka palju raha R&Ds. Mina vaidlesin vastu stagna väitele, et “Uuring ja arendustegevus, millest tõesti ka praktilises elus kasu, leiab ise rahastajad.” Muu mõtlesid sa ise juurde.

2 Likes

Mu väide on, et Musk on suutnud asjad ära teha suurusjärk väiksema rahaga.

Kindlasti on neis asjades suur osa ka näiteks Newtoni ja Leibnizi töödel, aga kes keelas nende õlgadel seismise NASA SLS puhul, kuhu on pandud juba 32 GUSD ja mille iga lennu ennustatav maksumus peaks tulema 2,2, mis on suurusjärk suurem kui Starship-i oma. Või siis Boeing, kes ei suutnud isegi heeliumi rõhu all hoida, kulutatud maksumaksja raha hulk oli küll vaid 3x suurem kui SpaceX oma. (Boeing oli ka SLS peamine erapartner.)

Ma vaidleks vastu.

Praktilised asjad leiavadki erarahastajaid ja riiklik rahastus nende puhul on enamasti konkreetse asja/teenuse ostmise vormis, mitte sotsiaalabi R&D jaoks.

1 Like

Kõik, mis väärib tegemist, ei ole alati (koheselt) praktiline.

2 Likes

Kusjuures see eelarvest üle minek ja raha juurde küsimine ja lõpuks asjade maha kandmine on tegelikult näide turumajandusest.

Firmad nagu Boeing ja samuti paljud näiteks NASA töötajad ongi huvitatud, et asjad lõpuks kordades rohkem maksaks.

Sama siis ilmselt ka tervishoiu “R&D sotsiaalabi” puhul.

Isegi lähedalt nähtud kuidas riigi raha niimoodi lõputult välja pumbatakse ja pumpa määritakse.

Ega jah, näiteks liitiumakude välja töötamisel polnud ju ülikoolide ja nende rahastusega mingit pistmist. Jumal ilmutas akupurgi Muski laua peale, too ütles “ohoo!” ja tormas käigupealt pükse jalga rebides autofirmat asutama.

5 Likes