[https://youtu.be/VZ40sRcWj-0?t=742] “… lahendus leitud ja pank siin mingit kahju ei saa …” (finantsjuht Paavo Truu @ Q2 earnings call))
Q&A all käib ka JMV korraks lühidalt läbi.
10 Likes
Coop Pank 2025. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemused
2025. aasta III kvartali lõpu seisuga oli Coop Pangal 222 000 klienti, klientide arv kasvas kvartaliga 4000 kliendi võrra (+2%) ja aastaga 20 000 võrra (+10%). Aktiivselt arveldavaid kliente oli 105 400, kvartaliga kasvas aktiivselt arveldavate klientide arv 1800 võrra (+2%) ja aastaga 10 000 võrra (+10%).
Coop Panga hoiuste maht kasvas 2025. aasta III kvartalis 105 miljoni euro võrra (+6%), ulatudes 1,91 miljardi euroni. Eraklientide hoiuste portfell kasvas 9 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused püsisid võrreldes eelmise kvartaliga samal tasemel ja tähtajalised hoiused kasvasid 9 miljoni euro võrra. Äriklientide hoiuste maht kasvas 24 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 44 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kahanesid 20 miljoni euro võrra. Rahvusvahelise hoiuste kaasamise platvormi hoiused kasvasid 71 miljoni euro võrra ja muu finantseering kasvas 40 miljoni euro võrra. Võrreldes 2024. aasta III kvartaliga on Coop Panga hoiuste maht kasvanud 83 miljoni euro võrra (+5%). 2025. aasta III kvartalis oli finantseerimiskulu 2,3%, eelmisel aastal samal ajal 3,3%.
2025. aasta III kvartalis kasvas Coop Panga neto laenuportfell 80 miljoni euro võrra (+4%), ulatudes 2,0 miljardi euroni. Suurimat kasvu näitas ärilaenude portfell, mis kasvas kvartaliga 48 miljonit eurot (+6%). Kodulaenu portfell kasvas 32 miljonit eurot (+4%), tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 2 miljonit eurot (+2%) ja liisingu portfell kahanes 2 miljonit eurot (-1%). 2024. aasta III kvartaliga võrreldes on laenuportfell kasvanud 362 miljoni euro võrra (+22%).
2025. aasta III kvartalis oli Coop Panga viivises olev laenuportfell 2,3% tasemel. Aasta tagasi oli viivises olev laenuportfell 2,4% tasemel.
Finantsvarade allahindluse kulu oli 2025. aasta III kvartalis 0,7 miljonit eurot, mida on 0,7 miljonit eurot vähem kui eelmises kvartalis ja 0,4 miljonit eurot vähem kui oli 2024. aasta III kvartalis.
Coop Panga netotulud olid 2025. aasta III kvartalis 19,5 miljonit eurot, jäädes eelmise kvartaliga samale tasemele ja kahanedes aastases võrdluses 8%. Tegevuskulud ulatusid III kvartalis 10,5 miljoni euroni, kasvades kvartaalses võrdluses 4% ja aastases võrdluses 2%.
Coop Pank teenis 2025. aasta III kvartalis 7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 5% rohkem kui eelmises kvartalis ja 19% vähem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli III kvartalis 54% ning omakapitali tootlus 12,5%.
Coop Pangal on 30.09.2025 seisuga 34 000 aktsionäri.
Coop Panga juhatuse esimehe Arko Kurtmanni kommentaar tulemustele:
„Eesti majandus ei ole veel uut kasvuhoogu sisse saanud, ent näeme juba pikemat aega, kuidas ettevõtete huvi investeeringute ja finantseeringute vastu kasvab. Kui ettevõtted viivad aktiivselt oma investeeringuid ellu, panustab see ka majanduse elavnemisse ja majanduskasvu.
Seda toetab ka juba kevadest alates stabiilseks muutunud intressikeskkond ning rahaturgude ennustus, et euribor jääb püsima 2% juurde. Kõik see soodustab ka laenuraha kasutamist ja panga finantseerimiskulu alanemist, mis hakkab toetama panga stabiilse kasumi pöördumist kasvukursile.
Kolmandas kvartalis näitas Coop Panga laenuportfell tugevat kasvu ja suurenes 80 miljoni euro võrra ja ületas esmakordselt 2 miljardi euro piiri, millega pank täitis enneaegselt endale 2027. aasta alguseks seatud strateegilise eesmärgi. Coop Panga hoiused kasvasid kolmandas kvartalis 105 miljoni euro võrra.
Kolmandas kvartalis muutusid Coop Panga juhatuse ja juhtkonna kooseisud. Nõukogu valis uueks juhatuse esimeheks Arko Kurtmanni ja uueks juhatuse liikmeks Lehar Küti. Panga juhtkonnaga liitus uus IT juht Alvar Pihlapuu ja ärikliendi finantseerimise äriliini juht Deiro Kaju.
Olulise sündmusena avas kolmandas kvartalis Coop Pangas oma kontod riik. Sellega on Coop Pank on teine eestimaine pank, kelle juures on Eesti riik oma kontod avanud. Nüüd saavad kõik teha ülekandeid nii maksu- ja tolliameti Coop Panga arvelduskontole maksude ja riiginõuete tasumiseks kui ka rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivude ja muude riigile maksmiseks kuuluvate summade tasumiseks. Riigi usaldus Coop Panga vastu on meie jaoks suur tunnustus.
Coop Panga ärimahtude kasv, laenuportfelli kõrge kvaliteet ja kuluefektiivne juhtimine päädis Coop Panga jaoks kolmandas kvartalis korraliku puhaskasumiga 7 miljonit eurot. Panga kulude ja tulude suhe oli teises kvartalis 54% ning omakapitali tootlus 12,5%.“
Coop Panga aruanded on leitavad aadressilt: https://www.cooppank.ee/aruandlus
Coop Pank korraldab 2025. aasta III kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 22. oktoobril 2025 kell 9.00. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda aadressil: Microsoft Forms
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 222 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
1 Like
Coop book value 2.20, hind börsil 1.90
LHV book value 2.25, hind börsil 3.33
7 Likes
Artea Bankas’e book value vrs hind börsil on Coop’iga suht sarnases suhtarvus …
huvitav miks, eriti kui arvestada, et esimene on oluliselt altim iga-aastaseid dividende väljamaksma?
6 Likes
Huvitav mis nende 3 panga viimaste aastate ROEd on ka olnud?
1 Like
Tundub, et põhiline aktsia hinna languse põhjus on väljuvad väikeinvestorid. Vaatasin ka vanadest esitlustest sama slaidi ja pikemaajalisem dünaamika on järgmine:
Headel börsi aegadel (kuni 2022 Q1 ehk sõja alguseni) oli aktsionäride arv tugevas orgaanilises kasvus. Peale seda kuni 2024 keskpaigani oli arv suhteliselt stabiilne, kui välja arvata lisaemissiooni ühekordne mõju ja sealt edasi (euribori languse tingimustes) suhteliselt kiire ja märgatav aktsionäride arvu langus.
Ilmselt seal omajagu aastate eest turul kõrge hinnaga või lisaemissiooni käigus 2 EURi pealt sisenejaid kellel kannatus katkenud.
Suuraktsionäridide protsendid on lisaemissioonist saati muutumatud, mis muidugi ei tähenda, et mõni neist mingeid märgatavaid liigutusi ei teinud. 0.5% aktsiatest on 1 MEUR, seega ümardamisvea piirides annab 5-10k suuruseid pakke turgu taguda omajagu.
Ütleksin, et kui piltlikult viimased juuksurid ja taksojuhid odavalt müüvad, siis on kõige parem aeg osta 
2 Likes
Juuksurid ja taksojuhid müüsid siis kui oli covid!
Ja siis maksis see aktsia 0,99 senti 
5 mai 2024 oli 37 236
5 mai 2025 oli 35 158 aktsionäri,
9 okt 2025 oli 33 944 aktsionäri.
21.10.2025 oli 33 801
Suurematest on ainult 1 kadunud (750 000 tk), ülejäänud on alla 10 000 aktsiaga tegelased . Poole aastaga kadunud 1200 mikroaktsionäri. See on päris tavaline, kaovad need, kes ostavad kallilt ja müüvad odavalt ja muudkui kiruvad.
4 Likes
P/B 0.87
1 Like
matisj-> Sellessuhtes, et sa võid selle kirjutise kopeerida Tallinna Börsi teemasse. See kehtib hetkel pea kõigi aktsaite kohta, mis 2021 sügisel pensionirahadega lendu osteti. Finfluencerite “abil”. Need ise laadisid sellesse lainesse mugavalt maha ja siis tulid veidi hiljem taguma USA turu ning hispaania kinnisvara trummi. See on kestnud nüüdseks 4 aastat. Ja tõesti on keeruline näha suurt sentimendi muutust kuni jätkub veel neid õnnetukesi, kellel vaja tipu hindadega soetatud posse siin põhjas maha laadida. Aktsionäride arvud langevad kõigis olulisemates stokkides.
Tulemused taustal on aga juba selgelt hinda toetavad kui võrrelda tolle 2021 hindasid vs praeguseid numbreid. Seltskond lihtsalt võrdleb võrreldamatuid asjaolusid. Aga kas see peaks kedagi üllatama oludes, kus inimesed on nõus seisma kullapoe ukse taga järjekorras, et saaks tipust sisse? Selleks ajaks kui koju jõutakse ollakse lisaks spreadi lossile ka turu pöördumisest sisse saadud.
Tänapäeval saab fundamentaali jälgida ainult pikk ja suur raha, kes ei saa niisama sisse-välja hüpata. Pole absoluutselt võrreldav nende matide-maridega, kes lükkava 1000-2000 eurot all in ja yolo viimasesse kuumimasse trendi. Vahet ju pole kui see on pool kuupalk ja kaotad, siis paari kuu pärast saad uuesti proovida. Aga mõtle kui kõva vend oled kui sa selle 1000 eurot duubeldada ning siis seletad kuidas tegid kinnisvara 10 aasta tootluse aastaga…
Saamata aru, et selee sama kinnisvara hind kasvas sel samal perioodil 25 000 eurot või miskit… Aga sotsmeediasse kõlbavad % graafikud küll FOMO külvama
13 Likes
Kokkuvõte Coop Panga 2025. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemusi tutvustavast veebiseminarist
Kolmapäeval, 22. oktoobril 2025 kell 9.00 toimus Coop Pank AS veebiseminar, kus panga juhatuse esimees Arko Kurtmann ja finantsjuht Paavo Truu tutvustasid panga 2025. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemusi. Veebiseminar toimus eesti keeles.
Coop Pank tänab kõiki osalejaid. Veebiseminari salvestus on huvilistele kättesaadav siit:
https://youtu.be/sJqfTjpt3x0
Coop Panga 2025. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemuste aruanne ja esitlus on leitavad siit:
https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b717ff075ed5449408bd2c48bce9c4d22&lang=et
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Videost selgus, et tegeletakse ka aktsiate tagasiostuprogrammiga.
1 Like
Kindlasti müüsid mõned minimaalse investeerimiskogemuse ja -teadmistega tegelased Coopi ka esimeses covidi paanika ajal, aga ma millegipärast arvan, et seda kontingenti tuli paanikale järgnenud suure buumi ja FOMO ajal kordades rohkem juurde.
Smith → Kõlab loogiliselt. Peale EG taasriigistamist oman piisavalt vähe märkimisväärseid positsioone Tallinna Börsi aktsiates, et pole väga süvenenud. Mis puutub tuleviku sentimenti, siis naiivse optimistiga ma loodan, et Eestis on ka sellist keskmise suuruse ja pikkusega raha (a’la kogenumad jaeinvestorid), kes ikka fundamentaali jälgib ja kui seda “kiirelt börsil rikkaks” seltskond on piisavalt väljunud, siis asi üks hetk tasakaalustub. Eriti kui samal ajal hakkab vaikselt keskklassile rohkem raha kätte jääma (kodulaenude intressimaksed langevad, inflatsioon lõpuks rahuneb, tulumaksu muudatus 2026 jms koosmõju). Eks näis.
MG → Seda oli hea kuulda. Selle jaoks vaevalt erakorraline üldkoosolek korraldatakse, seega on perspektiiv ilmselt Q2 2026 vastav ettepanek teha. Kui selleks ajaks ei ole P/B trend oluliselt muutunud, siis on ilmselt diskonto üle 20% ja aktsiate tagasiost väga mõistlik otsus.
Ühtlasi on see viis maandada Tallinna Linna osaluse müügi hinnariski. Linnale kuulub 2.7% pangast ja nt "kuni 2% kõigist aktsiatest oleks väga klassikaline tagasiostu programmi limiit.
1 Like
Huvitav kuulda, et juuksurid müüvad. 
Siin üks ehitaja müüs garaazi ja ostis Coopi Arteaga. Mis signaal see on?
Isiklikult tundub, et investorid on väsinud ootamast ja hetkel on päris kuum teema kinnisvara. Tõenäoliselt kasutasid paljud aktsiate all kinni olnud rahasid kodulaenu sissemakseks. Vähemalt suve lõpus kadus kinnisvara pakkumistest mitu pikalt kuulutatud korterit.
1 Like
10 börsipäevaga on aktsionäride arv vähenenud 143 inimese võrra. Sellest ka selge, et põgenevad mikroinvestorid
1 Like
Päris huvitavad numbrid need book valued. Isiklikult kaalusin nende kahe vahel ja lõplik otsus sai langetatud peale juhatuses ja nõukogus kokku liidetud testosterooniühikuid. Ei tea, kuidas seda indikaatorit nimetatakse.
Ilmselt on su testosterooniühikud ikka parem indikaator kui “adjusted EBITA”
1 Like
Millal tekib Coop pangas aktsiate ostu/müügi võimalus?
1 Like
See küll mingi esimese prioriteedi teema ei saa olla. Milleks seda?
4 Likes
Et oleks rohkem panga moodi, saaks oma Coop pank aktsiaid hoida samas kohas, kus osa raha.