"mikker" Kas võiks selgitada, miks on tavaks võlakirja hinnaks määrata 1000 EUR/tk? Miks see ei võiks olla näiteks 100 EUR/tk, eriti kui me räägime jaeinvestorile suunatud pakkumistest?
Jaeinvestori väärtpaberiportfell võiks olla suurusjärgus mõnikümmend tuhat eurot või suurem, seega neid võlakirju mahuks sinna portfelli mõnikümmend, seega 1000-eurone samm võlakirjade arvestuses ei ole teps mitte väike. Väärtpabereid ei osteta ju iga kuu. Võlakirjad ei ole börsil nii likviidsed kui aktsiad, võlakirja eesmärk on et ostad neid aastateks ja korjad intresse, mitte ei osta ja ei müü neid pidevalt.
"Investor" Kontol raha põleb. Pensionisambast pressib peale.
Viimasel ajal pidevalt hirmutatakse erinevates teemades pensionirahaga nagu see oleks kuskil kontol istuv raha. Kas pole hoopis nii, et fondid on enamasti positsioonides ning et raha kellelegi välja maksta, tuleb midagi (aktsiad, võlakirjad) kõigepealt müüa. Muidugi on igal fondil mingi osa ka rahas, aga kindlasti ei jätku sellest, et kõigile väljamakseid teha. Seega võivad osad varahinnad hoopis langeda, kui fondid on sunnitud positsioone vähendama. Õnneks on 5 kuud avalduse esitamisest fondil aega neid müüke vaikselt teha, aga tähtajaks tuleb raha kuskilt välja võtta.
neto, pensionifondide varad on hetkel olulises osas Eestist eemal. Õigupoolest on meil vist ainult üks fondihaldur, kes vahepeal üritas suuremas mahus kohalikule turule investeerida. Kui sealt raha välja tuleb, siis minu kohvipaks ütleb küll, et senisest suurem osa sellest maandub moel või teisel pigem kohalikul turul.
"MSM" ttrust, miks ei võiks võlakirjad olla börsil sama likviidsed nagu aktsiad?
Minugipoolest võiks.
Aga LHV arvab, et ei pea. Hetkel maakler käsitsi sisestab ordereid kuni 1 tunni jooksul ja automaatset orderi edastust ei peeta vajalikuks välja arendada.
Investeerimiskonto kasutaja, kes soovib Coop võlakirja intressilt tulumaksu tasumist edasi lükata mine aadressile https://www.cooppank.ee/volakirjad , keri leht alla ja täida.
"zuckerblaum" Enne "pluralis majestatis"-e leiutamist ei pidanud keegi sinatamist ebaviisakaks. Skandinaavias ei peeta tänapäevalgi.
Ajajoon on veidi teistpidine: sinatamine pole Skandinaavias mitte tänapäevalgi viisakas, vaid teietamine kaotati seal teadliku otsusena 1960ndatel, vt. du-reform. Vanemas kinos, nt. Bergmani filmides on vahel kummastavalt kuulda, kuidas kaks inimest dialoogis teineteiste kui kolmandate isikute poole pöörduvad
Üldiselt pöörduvad viisakad inimesed Eestis üksteise poole teie-vormis. Sina-kasutust võib pakkuda naine mehele, ülemus alluvale, vanem nooremale. Allikat ei mäleta, aga kahtlustan, et võis Aasamaa olla (aga ei pruugi).