Jimmy Butler Kuhu tahtsin jõuda - Coop Konsumi juurde võiks paljudes suuremates alevikes väike pangakontori boks kuuluda, kus lihtsaid tehinguid teha saaks. Kuna paljud TÜ-d on Coopi osanikud, siis lausa arusaamatu, mis nii mõneski kohas see tegemata on jäetud, eriti kui ruumid olemas ning klientide meelitamiseks tehtav kasvõi ajutine boks (näiteks töös korra nädalas), poleks teab mis suur finantsiline kulu, kui SEB ja SWED poolt mahajäetud kliente sellistes kohtades on tuhandeid (üle Eesti kümneid tuhandeid).
Võibolla oli SEB-l ja Swedil siiski due dil tehtud enne klientide "maha jätmist sellistes kohtades"? Millist kasumikasvu drive'ks boks alevikus, kus talunik saaks käia tegemas paari makset kuus? Kui laenu vaja on (= reaalne NII), suudab talunik ka korra linna sõita, marginaali võrrelda jne. Kui makseid vaja teha on, siis kogu maailm on aru saanud, et digital banking on only way forward. Selleks pole mõtet mingit kontorivõrku arendada 21. sajandil.
Jah, on mõned inimesed, kellele nutipangandus võib keeruline olla, aga siiski - kahtlustan, et rootsi pankadel on selles osas ärianalüüs tehtud enne kontorite sulgemisi.
Korra suudabki talunik linna sõita, selle vahega, et siis läheb ta Sebi ja Swedi. Korra-kaks nädalas lahti olev boks 5000 elanikuga vallas driveks seda, et täna 4/5 ulatuses (usun, et see suhtarv on suuremgi) välispankade kliendid tuleks Coop panka üle - müügimeeste "küla peal" ringiliikumisest eeldan, et vastav huvi on Coopi poolt olemas, aga vahendid ja viisid ületoomiseks pole need, mis suurema ülejooksu endaga kaasa tooks. Ma ei väidagi, et Coop peaks mingit ülisuurt ning kulukat kontorivõrku arendama, rõhutan, et minu referentsi näitel on "tasuta pind olemas", mis tuleks lihtsalt ära mehitada ning paar aastat kliente üle tõmmata - kinni saab selle putka alati panna, kui "digi" on ka maale jõudnud.
972 Detsembris võeti tõenäoliselt IPO ja sellega seoses sisse palju ühekordseid kulusid, aga seda ei loe kuskilt välja, mis mahus.
Kummaline jah. Võib arvata, et nad on IPO-kulud lihtsalt maha arvanud IPO-tuludest, ja nii nad kaoksid Q4-aruandest ära. Nad oleksid võinud neid vähemalt mainida, ehk milline oli IPO bruto vstv netotulu.
Parandage mind kui ma olen midagi lugemata jätnud!
Teine asi mis oleks olnud väga mõistlik mainida oleks aktsiate arv perioodi lõpus. Nüüd mainitakse "keskmine aktsiate arv" (ja kasutatakse seda selleks, et arvutada kasum/aktsia). Niimoodi on number kuskil 71-73 tuhat aktsiat kvartalis ja kuskil 62-65 tuhat aastal. Täna aga, on aktsiate arv juba 89 456 166 Nasdaqi lehe järgi.
Jimmy Butler Ma ei väidagi, et Coop peaks mingit ülisuurt ning kulukat kontorivõrku arendama, rõhutan, et minu referentsi näitel on "tasuta pind olemas", mis tuleks lihtsalt ära mehitada ning paar aastat kliente üle tõmmata - kinni saab selle putka alati panna, kui "digi" on ka maale jõudnud.
Kõlab nagu swedi Pangabussid, mis 2015/16 pinsile saadeti, peale analüüsi väidetavalt.
Mida arvate panga aktsiate soetamisest(Coop,LHV) - kas võiks seda kaaluda või hetkel liiga vale aeg? Kas tõenäoliselt saabuv majanduslangus kajastub juba pankade aktsiahinnas või on veel ruumi languseks? Kumb nendest pankadest kõvema majanduslanguse väiksemate kadudega üle elab? Kellelgi kristallkuuli pole,aga kui on mingeid mõtteid - jagage.
JMgi Mida arvate panga aktsiate soetamisest(Coop,LHV) - kas võiks seda kaaluda või hetkel liiga vale aeg? Kas tõenäoliselt saabuv majanduslangus kajastub juba pankade aktsiahinnas või on veel ruumi languseks? Kumb nendest pankadest kõvema majanduslanguse väiksemate kadudega üle elab? Kellelgi kristallkuuli pole,aga kui on mingeid mõtteid - jagage.
Kummal on rohkem laene, millel on potentsiaali hapuks minna? Coop panga laenude (460 miljonit) profiil on ilmselt rohkem subprime, aga LHV laenuportfell jällegi kasvas eelmise aasta novembris tänu Danske eraisikute laenuportfelli üleostmisele 84% 1,7 miljardi euroni.