Balti põhinimekirjas tehti kolmapäeval 2038 tehingut ning käive oli 1,718 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 457 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 1,217 miljonit eurot. Tehinguid tehti vastavalt 803 ning 1121.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
Täna:
Arco Vara (ARC1T) teise kvartali majandustulemused
Eften Real Estate Fund (EFT1T) teise kvartali majandustulemused
Liven (LVN1T) teise kvartali majandustulemused
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva järsus languses, kui Föderaalreserv jättis intressimäärad küll muutmata, kuid kolm FOMC liiget toetasid intressitõusu ning Lähis-Ida pingete uus eskaleerumine tõstis taas energiaturu riske. S&P 500 langes 1,5%, Nasdaq 100 2,1% ja Dow Jones kaotas 2,2%. Turu meeleolu survestasid korraga kõrgemad naftahinnad, tõusvad pikaajalised võlakirjatootlused ja jätkuv müügisurve kiibisektoris.
FED muutus sisemiselt lõhestunumaks
Föderaalreserv hoidis baasintressi viiendat kohtumist järjest vahemikus 3,50-3,75%, kuid otsus ei olnud üksmeelne. Kolm kaheteistkümnest otsustajast pooldas intressimäära tõstmist 25 baaspunkti võrra, mis näitab, et keskpanga sees on inflatsiooniriski osas kasvav erimeelsus. FEDi juht Kevin Warsh kirjeldas arutelu tavapärasest elavamana ning rõhutas, et keskpank ei kõhkle vajadusel tegutsemast. Turgude jaoks tähendab see, et septembri kohtumine võib kujuneda märgiliseks, eriti kui nafta hind jätkab tõusu ja tööturg püsib tugev.
Energiarisk tuli turule tagasi
Energiaturul kasvas surve pärast seda, kui Iraan tulistas raketi USA baasi suunas Jordaanias ning president Trump lubas sellele vastata, mis suurendas kartust, et hiljutine vaherahu USA ja Iraani vastasseisus võib kiiresti lõppeda. Brenti toornafta liikus kõrgemale, kuna turud hakkasid taas arvestama Lähis-Ida tarneriskidega.
Kõrgemad tulusused survestasid kasvuaktsiaid
Kõrgemad energiahinnad ja FEDi karmim toon tõstsid pikaajalisi võlakirjatootlusi, mis lisas survet aktsiaturule. Eriti haavatavad olid kasvu- ja tehnoloogiaaktsiad, mille väärtust mõjutavad kõrgemad diskontomäärad rohkem. Energiasektor oli üks väheseid tugevamaid valdkondi, samal ajal kui tehnoloogia ja kommunikatsiooniteenused vedasid turgu allapoole.
Kiibisektor jäi AI-kulude hirmu küüsi
Kiibisektoris jätkus müügisurve. Nvidia langes 3,5%, Micron 9,9%, AMD 5,5% ja Applied Materials 8,4%. Surve taga oli jätkuv mure, et AI-ga seotud kapitalikulud on muutunud väga suureks ning turu ootused võivad olla liiga kõrged. Lisaks valmistasid pettumust SK Hynixi tulemused, mis tugevdasid küsimust, kas mälukiipide ja AI-taristu nõudlus suudab senist tempot hoida. Samal ajal teatas Samsung teise kvartali ärikasumi väga tugevast kasvust, mida toetas AI-st tulenev nõudlus mälukiipide järele, kuid see ei suutnud sektoris negatiivset sentimenti murda.
Meta näitas AI kallist hinda
Suurtehnoloogia ettevõtted olid enne tulemusi samuti surve all. Microsoft langes 0,7% ja Meta 1,3% enne tulemuste avaldamist. Pärast sulgumist teatas Meta, et käive kasvas 28% 60,8 miljardi dollarini, ületades ootusi ja näidates reklaamiäri tugevust. Samas langes puhaskasum 14% 15,8 miljardi dollarini, kuna tulemusi survestasid AI-investeeringud, õiguskulud ja koondamistega seotud väljaminekud. See kinnitab turu praegust põhiküsimust: AI kasvatab küll käivet ja strateegilist positsiooni, kuid selle kõrge hind muutub järjest nähtavamaks.
Visa pakkus finantssektoris tuge
Finantssektor oli samuti surve all, kuigi üksikuid erandeid leidus. Visa tõusis 0,6% pärast oodatust tugevamat kvartalitulemust ning teatas USA maksemahtude 10% kasvust, mis oli kiireim alates 2019. aastast. Ettevõtte sõnul püsib tarbimiskeskkond tugev nii esmatarbe- kui ka valikulise tarbimise kategooriates. See pakkus mõningast tuge tarbimise väljavaatele, kuid ei suutnud laiemat turulangust pidurdada.
Majandusuudiste osas on tänane päev aktiivne, kui suurima tähelepanu pälvib USA juuni inflatsioon FEDi eelistatud mõõdiku järgi. Intressimäära otsuse langetab täna Inglise keskpank.
10.00 Hispaania inflatsioon (juuli)
12.00 Euroala teise kvartali SKP
12.00 Euroala tarbijate kindlustunne (juuli)
14.00 Inglise keskpanga intressimäära otsus
15.00 Saksamaa inflatsioon (juuli)
15.30 USA esmased töötu abiraha taotlused
15.30 USA teise kvartali SKP
15.30 USA inflatsioon PCE mõõdiku kohaselt (juuni)
15.30 USA isiklikud sissetulekud ja kulutused (juuni)
Liven: müügitempo paranes, kuid kvartalis jäädi kahjumisse
Liven sõlmis II kvartalis 57 võlaõiguslikku müügilepingut, võrreldes 31 lepinguga aasta varem, kuid uusi valmimisi kvartalis ei olnud ning üle anti vaid 12 varem valminud kodu. Seetõttu langes müügitulu 7,4 miljonilt eurolt 4,5 miljoni euroni ja EBITDA 2,4 miljonilt eurolt 0,9 miljoni euroni. Kvartali puhaskahjum oli 0,6 miljonit eurot, aasta varem teeniti 1,0 miljon eurot kasumit. Tulemust mõjutasid ka aktsiate avaliku pakkumisega seotud ühekordsed kulud ning dividendidega seotud tulumaksukulu. Poolaasta lõpus oli Livenil 48,6 miljoni euro suurune ettemüügiportfell, millest 39,8 miljonit eurot on seotud 2026. aastal valmivate projektidega.
Arco Vara: käive kasvas, kuid aktiivne ehitusfaas hoidis tulemuse miinuses
Arco Vara II kvartali müügitulu kasvas 1,4 miljonilt eurolt 3,9 miljoni euroni, mida toetas peamiselt omaarendatud kinnisvara müük. Samal ajal vähenes brutokasum 0,4 miljonilt eurolt 0,2 miljoni euroni ning ärikahjum ulatus 0,7 miljoni euroni. Kvartali puhaskahjum oli 0,6 miljonit eurot, võrreldes 0,1 miljoni euro suuruse kahjumiga aasta varem. Ettevõte müüs kvartalis 19 kodu, aasta varem 6, kuid arendusprojektide aktiivses ehitusfaasis kajastuvad kulud enne seda, kui suurem osa müügitulust ja kasumist projektide valmimisel realiseerub.
EfTEN Real Estate Fund: üüritulu ja rahavoog kasvasid
EfTEN Real Estate Fundi I poolaasta müügitulu kasvas 16,1 miljonilt eurolt 17,0 miljoni euroni ning neto üüritulu suurenes 6,2% 15,8 miljoni euroni. EBITDA kasvas 13,8 miljoni euroni ja puhaskasum suurenes 8,9 miljoni euroni. Tulemusi toetasid uued investeeringud logistika-, kaubandus- ja hooldekodude sektoris ning madalam EURIBOR, mille toel vähenesid intressikulud 10%. Fondi vaba rahavoog kasvas aastaga 20% ja vakantsus langes 2,3%ni. Poolaasta jooksul müüdi Läti DSV logistikakeskus ja Menulio 11 büroohoone ning omandati Tallinnas Magistrali keskus.
