Balti põhinimekirjas tehti esmaspäeval 2359 tehingut ning käive oli 1,396 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 709 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 612 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1401 ning 783.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud alustasid nädalat langusega, kui USA ja Iraani läbirääkimiste takerdumine tõstis Brenti toornafta hinda ning süvendas müügisurvet võlakirjaturul. S&P 500 langes 0,8%, Nasdaq 1,1% ja Dow Jones kaotas 0,7%. Uus naftahinna tõus suurendas kartust, et energiahindade tõus võib inflatsiooni taas kiirendada ja sundida Föderaalreservi intressimäärasid veelgi tõstma.
Brenti hind kerkis teisipäeval üle 106 dollari barreli eest, kuigi Saudi Araabia taastas ida-lääne naftajuhtme kaudu ligikaudu 3,5 miljoni barreli suuruse päevase voo. Trass võimaldab osa naftast Hormuzi väinast mööda suunata, kuid ei suutnud tasakaalustada läbirääkimiste ümber kasvanud ebakindlust. Iraani ametnikud seadsid kahtluse alla võimaluse jõuda kokkuleppeni enne USA novembrikuiseid vahevalimisi, samal ajal kui president Trump lükkas tagasi Teherani viimase ettepaneku väina avamiseks. USA kaalub siiski sanktsioonide leevendamist ja osa Iraani varade vabastamist, kui tuumaläbirääkimistel toimub sisuline edasiminek.
Nafta kallinemine kandus kiiresti edasi ka võlakirjaturule. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis ligi kahe kümnendi kõrgeimale tasemele, sest turud arvestavad püsivama inflatsiooni ja karmima rahapoliitikaga. Kõrgemad tulusused tugevdasid dollarit ning survestasid ka kulda, mis on septembris langenud üle 7%. Finantstingimuste karmistumine on eriti oluline tehnoloogiaettevõtetele, kes rahastavad AI-andmekeskuste ja muu taristu ehitamist rekordilise võlakirjaemissiooniga.
Suurtehnoloogia ja pooljuhtide aktsiad liikusid valdavalt madalamale. Microsoft langes 1,3%, Amazon 1,4% ja Meta 4,8%, samal ajal kui Micron kaotas 2,6%, AMD 3,6% ja Intel 5,7%. Erandina kerkis Nvidia 1,7% pärast aktsiate tagasiostuprogrammi suurendamist rekordilise 150 miljardi dollari võrra. See aitas aktsial laiemale tehnoloogiamüügile vastu pidada, kuid ei muutnud sektori üldist nõrkust.
Sel nädalal liigub tähelepanu USA PCE inflatsiooniraportile ja tööturuandmetele. Kui näitajad kinnitavad tugevat majandust ja püsivat hinnasurvet, võib turg hakata arvestama veel ühe FEDi intressitõusuga. Pehmemad andmed annaksid võlakirjaturule hingamisruumi, kuid seni jäävad aktsiate lähisuunda määrama eelkõige Brenti hind ja USA-Iraani kõneluste edenemine.
Täna jälgitakse Ühendriikides töötajate liikumist kajastavat JOLTS küsitlust.
12.00 Euroala tarbijate kindlustunne (september)
17.00 USA tarbijate kindlustunne (september)
17.00 USA JOLTS tööturu küsitlus (august)
