Balti põhinimekirjas tehti teisipäeval 1735 tehingut ning käive oli 1,107 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 606 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 434 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 889 ning 589.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud lõpetasid teisipäeva tõusuga, kui naftahinna ja võlakirjatootluste langus tõi ostuhuvi tagasi tehnoloogiaaktsiatesse. S&P 500 kerkis 0,3%, Nasdaq 0,6% ja Dow Jones lisas 0,3%. Tehnoloogia- ja kommunikatsioonisektor vedasid tõusu, samal ajal kui madalam naftahind survestas energiasektorit.
AI-taristuga seotud ettevõtted taastasid osa eelmisel päeval kaotatust. Turu meeleolu toetasid ootused Anthropicu ja OpenAI võimalike börsileminekute suhtes, mis võiksid anda uut hoogu investeeringutele andmekeskustesse, pilveteenustesse ja kiipidesse. Nvidia tõusis enne täna avaldatavaid tulemusi 2,2%, Microsoft 0,9%, Meta 2%, Micron 2,5% ja AMD 4,9%. Nvidia tulemusi jälgitakse kui olulist märki sellest, kas AI-kiipide nõudlus püsib kõrge ning suured tehnoloogiaettevõtted jätkavad senises tempos investeerimist.
Brenti toornafta hind langes täna hommikul kolmandat päeva järjest alla 87 dollari barreli eest pärast teateid Iraani ja Omaani kõnelustest ajutise ühise laevatee loomiseks Hormuzi väinas. Võimalik kokkulepe vähendaks piirkonna energiatarne häirete riski ning leevendaks inflatsioonisurvet. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus taandus 4,63% juurde, pakkudes tuge intressitundlikele aktsiatele. Morgan Stanley tõusis 1,3% ja Goldman Sachs 2,2%.
Eluasemeturult tuli seevastu nõrk signaal. Uute ühepereelamute müük kukkus juulis kuuga 10,5% annualiseeritud 607 tuhande ühikuni, mis oli madalaim tase alates jaanuarist ja jäi alla 620 tuhande suurusele ootusele. Kõige järsemalt vähenes müük Kesk-Läänes, kus langus ulatus 43%ni, ning lõunaosariikides, kus müük vähenes 13%. Kirde- ja läänepiirkonnas müük samal ajal kasvas.
Müümata uute eluasemete arv ulatus 488 tuhandeni, mis vastab praeguse müügitempo juures 9,6 kuu pakkumisele. Mediaanhind langes 393 800 dollarini, madalaimale tasemele enam kui aasta jooksul. Andmed näitavad, et kõrged eluasemelaenude intressid ja nõrgem ostujõud piiravad jätkuvalt nõudlust ning sunnivad ehitajaid hindade ja pakkumistingimuste kaudu ostjaid meelitama.
Tarbijate kindlustunne halvenes augustis teist kuud järjest, kui Conference Boardi indeks langes 89,4 punktini, jäädes alla 90,2 punkti suurusele ootusele. Hinnang praegusele majandus- ja tööturuolukorrale küll paranes, kuid ootused sissetulekute, ärikeskkonna ja töökohtade suhtes nõrgenesid. Tarbijate peamised murekohad olid hinnad, geopoliitilised pinged, kaubanduspoliitika ja tööturu väljavaade.
Täna oodatakse suurima huviga USA juulikuu inflatsiooni FEDi eelistatud mõõdiku järgi, mis peaks energiat ja toitu arvestamata näitama kasvu püsimist 3,3% peal. Pärast turgude sulgumist avaldab oma majandustulemused Nvidia.
15.30 USA teise kvartali SKP
15.30 USA inflatsioon PCE mõõdiku kohaselt (juuli)
15.30 USA kestvuskaupade tellimused (juuli)
15.30 USA tarbijate isiklikud sissetulekud ja kulutused (juuli)
USA PCE hinnaindeks tõusis juulis kuuga 0,2%, ületades 0,1% ootust. Aastane PCE inflatsioon jäi 3,7% tasemele, samuti veidi üle ootuse. Toitu ja energiat arvestamata kasvas PCE kuuga 0,2%, nagu oodati, ning aastane alusinflatsioon püsis 3,3% juures. Teenuste hinnakasv kiirenes 0,3%ni, mis viitab, et alusinflatsiooni surve ei ole veel kadunud.
USA kestvuskaupade tellimused kasvasid juulis 1,1%, ületades 0,5% ootust. Kasvu vedas eelkõige transpordisektor, eriti õhusõidukite tellimused. Ilma transpordita kasvasid tellimused vaid 0,4%, jäädes ootustele alla, ning ettevõtete investeerimisplaane paremini peegeldavad tellimused suurenesid ainult 0,2%. Kuigi pealtnäha olid tellimused tugevad, jäi ärikulutuste laiem pilt tagasihoidlikumaks.
USA majandus kasvas II kvartalis annualiseeritult 1,5%, aeglustudes I kvartali 2,1% pealt. Tarbimine oli samas tugev: isiklikud tarbimiskulutused kasvasid 3,4%, sealhulgas kaupade tarbimine 4,3% ja teenuste tarbimine 3,1%. Investeeringud kasvasid 7,0%, mida toetasid eelkõige tehisintellekti nõudlusega seotud seadmete ja intellektuaalomandi investeeringud. Kasvu pidurdasid valitsuskulude langus ja netoeksport, sest import kasvas ekspordist kiiremini.
