Balti põhinimekirjas tehti neljapäeval 2361 tehingut ning käive oli 3,606 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,048 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 2,529 miljonit eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1528 ning 683.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud lõpetasid neljapäeva järsus languses, kui survet avaldasid kõrgem naftahind, tõusvad võlakirjatootlused ja uued kahtlused AI-investeeringute tasuvuse. S&P 500 langes 1,2%, Nasdaq 100 1,9% ja Dow Jones kaotas 1,0%. Suurim surve oli kommunikatsiooniteenuste, tsükliliste tarbakaupade ja tehnoloogiasektori aktsiatel.
Alphabet kukkus 6,9%, kuigi ettevõtte tulemused olid tugevad, sest kogu aasta kapitalikulude prognoosi tõstmine suurendas muret AI-taristu kulukuse pärast. Tesla langes 14,5%, kuna kasum vähenes vaatamata tugevatele tarnenumbritele. Ka teised suured AI ja pilveteenuste nimed liikusid madalamale: Nvidia langes 1,6%, Microsoft 2,2%, Meta 3,4%, Amazon 4,6%, Broadcom 1,1% ja Oracle 4,6%. Turu jaoks on küsimus üha enam selles, kui kiiresti suured AI-investeeringud tegelikult kasumitesse jõuavad.
Makropilt muutus aktsiaturu jaoks keerulisemaks, kuna naftahind ja võlakirjatootlused liikusid taas ülespoole. Brenti toornafta kerkis üle 100 dollari barreli eest, sest Lähis-Ida mereteede ümber püsivad pinged ja blokaadid suurendavad tarneriske. Kõrgem energiahind tõstis inflatsioonimuresid ning USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis 4,70% lähedale. Dollar tugevnes samuti, peegeldades kõrgemate tulususte mõju.
Tööturuandmed andsid samal ajal väga tugeva signaali. Esmased töötu abiraha taotlused kukkusid 187 tuhandele, jäädes selgelt alla 212 tuhande suuruse ootuse ning jõudes ligi 60 aasta madalaimale tasemele. Püsivad taotlused vähenesid 1,796 miljonini, kinnitades, et koondamiste tase on endiselt väga madal ja USA tööturg püsib tugevana. Aktsiaturu jaoks tähendab see aga ka seda, et Föderaalreservil on vähem põhjust rahapoliitikat leevendada, eriti kui energiahinnad inflatsiooni uuesti kiirendavad.
Euroopas jättis Euroopa Keskpank intressimäärad pärast juunikuist 25 baaspunktilist tõusu muutmata. Keskpank võttis ettevaatlikuma hoiaku, kuna inflatsioon, palgakasv ja majandusaktiivsus on mõnevõrra pehmenenud. Samas rõhutas Christine Lagarde, et kui energiahinnad püsivad pikalt kõrgel, võib nende mõju kanduda laiemalt hindadesse ja suurendada inflatsiooniriske. See näitab, et ka Euroopas pole rahapoliitiline pilt veel selgelt leebemaks muutunud.
Täna:
10.15 Prantsusmaa erasektori PMI (juuli)
10.30 Saksamaa erasektori PMI (juuli)
11.00 Euroala erasektori PMI (juuli)
11.30 Suurbritannia erasektori PMI (juuli)
15.00 USA väljastatud ehitusload (juuni)
16.45 USA erasektori PMI (juuli)
17.00 USA uute majade müük (juuni)
