Iirimaast sai nädalavahetusel teine eurotsooni riik, kes on rahvusvahelist finantsabi palunud. Kui Kreekale nõustusid EL ja IMF kevadel kolmeks aastaks laenama 110 miljardit eurot, siis Iirimaa summa jääb pisut väiksemaks (80-90mld eur) ning võimalik, et kõike seda ei lähegi tarvis, kuna suuresti tuli see vastu võtta kohaliku pangandussüsteemi stabiliseerimiseks ning võimaliku süsteemse riski levimise tõkestamiseks. Laenu täpsed tingimused pole veel lõplikult paika saadud ning läbirääkimised jätkuvad käesoleval nädalal.
Nüüd kui Iirimaa osas on määramatus kahanenud väheneb tõenäoliselt riskipreemia ka teiste Euroopa perifeeriariikide võlakirjaturgudel. Kuid väga võimalik, et väga kaua hinge tõmmata ei lasta ning tähelepanu liigub kohe järgmisele nõrgale lülile, Portugalile. Seda enam, et Reutersi nädalavahetuse artiklis tsiteeritud Portugali valitsuse opositsioonierakonna sõnul on riigi eelarvedefitsiit ja võlakoorem raporteeritust tegelikult oluliselt suuremad:
Pedro Passos Coelho told a meeting of his Social Democratic Party items like state-run companies' debts were not included in the overall public debt, which the government puts at 82 percent of gross domestic product this year.
He said that the "true" total public debt stood as high as 112 percent of GDP, while the budget deficit should be at 9.5 percent of GDP, far above the minority Socialist government's target of 7.3 percent for the end of the year.
Portugali valitsuse 10.a võlakirja yield reedese seisuga