Balti põhinimekirjas tehti teisipäeval 2414 tehingut ning käive oli 1,987 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 648 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 1,188 miljonit eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1040 ning 1208.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud lõpetasid teisipäeva languses, kui kõrged võlakirjatootlused ja uus müügilaine kiibisektoris survestasid suuremaid indekseid. S&P 500 langes 0,7%, Nasdaq 100 1,7% ja Dow Jones kaotas 0,2%. Kuigi pikaajalised tootlused taandusid päeva jooksul hiljutistelt tippudelt, püsis USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus ligi 4,7% ja 30-aastase tootlus 5,28% juures, viimane jätkuvalt 2007. aasta kõrgeimate tasemete lähedal.
Võlakirjaturu pinget hoiavad üleval inflatsioonirisk, USA valitsuse suur laenuvajadus ja AI-ettevõtete kasvav võlakirjade emiteerimine investeeringute rahastamiseks. Suurem võlakirjade pakkumine võib nõuda ostjate meelitamiseks kõrgemat tootlust, mis omakorda muudab aktsiate, eriti kõrge kasvulootusega tehnoloogiaettevõtete, hinnataseme raskemini põhjendatavaks.
Inflatsioonimuret suurendas ka Brenti toornafta järjekordne kallinemine. USA viitas Iraani tankeriekspordi pikemaajalisele blokeerimisele, mis tõi energiatarne riskid taas esile. Energiasektor oli seetõttu üks päeva tugevamaid, samal ajal kui tervishoid ja esmatarbekaubad said tuge kaitsvamast turuhoiakust.
Kiibisektoris oli langus laiapõhjaline. Nvidia kaotas 2,3%, Broadcom 3,2%, Micron 7,0% ja AMD 4,3%. Intel kukkus 6,6% ning SanDisk 9%. Ka teised AI-teemaga seotud suurfirmad liikusid madalamale: Meta langes 4,4%, Oracle 2,7% ja Tesla 0,7%, näidates, et lisaks AI-nõudluse tugevusele hinnatakse üha kriitilisemalt ka sektori võlakoormust, investeeringute mahtu ja seda, kui kiiresti need kulutused kasumitesse jõuavad.
Eluasemeturult tuli selgelt nõrk signaal. Ootel kodumüük langes juulis 2,3%, kuigi oodati 0,3% kasvu. Tegemist oli teise järjestikuse languskuuga ning lepingute arv vähenes kõigis neljas suuremas piirkonnas. Aastaga oli ootel müük 2,2% madalam ning püsis ligikaudu 30% allpool 2019. aasta pandeemiaeelset taset. Kõrged eluasemelaenude intressid ja rekordilised kinnisvarahinnad piiravad jätkuvalt ostjate võimalusi, kuigi tööturu tugevus võiks laenumäärade languse korral nõudlust järk-järgult taastada.
Ka alustatud elamuehituste arv kukkus juulis 12,4% annualiseeritud 1,239 miljoni ühikuni, jäädes selgelt alla 1,35 miljoni suurusele ootusele. Langus hõlmas nii ühepereelamuid kui ka kortermaju ning oli eriti tugev oli langus Kesk-Läänes. Edasivaatavam näitaja oli siiski parem: väljastatud ehituslubade arv kasvas 5% annualiseeritud 1,443 miljonini, ületades 1,37 miljoni suurust prognoosi, viidates, et arendajad ei ole uutest projektidest täielikult loobunud. Lähikuude tegelik ehitusaktiivsus sõltub aga sellest, kas pikaajalised intressimäärad ja eluasemelaenude kulud hakkavad taanduma.
Täna avaldatakse FEDi viimase istungi protokoll, millest otsitakse vihjeid FEDi järgmiste sammude kohta intressimäärade osas.
12.00 Euroala inflatsioon (juuli)
21.00 FEDi juuli istungi protokoll
