Börsipäev 16. mai

Nagu varem juba mainisin, siis USAd võlakoormuse limiidi tõttu maakaardilt ei pühita. Vaatamata sellele, et riigil ei ole õigust limiiti ületada, siis olukord on arvatust “parem”.

Esiteks, USA valitsusel õigus tagasi osta Civil Service Retirement and Disability fondile (CSRDF) väljastatud võlakirjad ($6 miljardit kuus) ning peatada korralised CSRDF investeeringud USA võlakirjadesse (seaduse kohaselt võimalik investeeringud peatada 2. augustini, mis tähendaks ca $5 miljardit vähem investeeringuid).

Teiseks, 30. juunil aegub $67 miljardi väärtuses CSRDF’le väljastatud USA võlakirju, mis üldjuhul tähendaks $67 miljardi väärtuses investeeringuid uutesse võlakirjadesse – valitsuse on õigus ka see edasi lükata.

Kolmandaks, valitsusel on õigus peatada Government Securities Investment Fund (G Fund ehk föderaalvalitsuse heaks töötajate pensionifond) investeeringud USA võlakirjadesse. Fondi suuruseks on $130 miljardit ning kõik fondis hoitavad võlakirjad aeguvad iga päev.

Kui numbrid kokku liita, siis on valitsusel ca $214 miljardit võlakoormusega piltlikult öeldes manööverdada. Loomulikult kompenseeritakse fondidele kõik saamata jäänud tulu kohe, kui limiit tõstetakse veelgi kõrgemale (USA nooremale põlvkonnale ei tasu öelda, et nemad selle kinni maksavad).
Tuntud toorainete pulli Jim Rogersit viimaste nädalate hõbeda hinna korrektsioon ei hirmuta. Vastupidiselt teeb see teda õnnelikuks, kuna hõbeda hinna järsk langus pakub võimalust positsioone suurendada (link Rogersi intervjuule toorainete, Hiina ja USA teemal):
The Fed purchased $1.44 bln of 2013-2041 TIPS through Permanent Open Market Operations as dealers looked to put back $8.55 bln
SNDK liikumine on olnud täna väga ilus. Aktsia avanes $ 47,47 pealt ja on sealt alates stabiilselt ülespoole rühkinud ning hetkel kaupleb $ 49,55 kandis, 6,7% plusspoolel.
Allolev graafik räägib enda eest.

Lisan siia ühe võrdlemisi huvitava graafiku, mis pärineb Man Groupi Man Systematic Strategies osakonnalt. Sisuliselt näitab graafik, et globaalse haardega analüüsimajade "osta" reiting toob kaasa suurema aktsiahinna tõusu kui näiteks väiksema ehk ühele regioonile/riigile spetsialiseerunud analüüsimajade sama reiting.

Veidi huumorit unetutele - Google kirjutas oma hiljuti avaldatud 10-Q raportis:

“Commentary by industry and market professionals about our products, strategies, and other matters affecting our business and results, regardless of its accuracy.”