Just kirjutasin oma foorumisse küsimuse Alole, mis on indeksfond, kui nüüd leidsin siit teema algusest vastuse.
Leidsin sellise fondi nagu FNI. Alo, kas oskad selle kohta midago öelda?
FNI - First Trust ISE Chindia Index Fund
Tegemist indeksfondiga, mis järgib indeksit ISE Chindia, suurimad investeeringud - China Mobile, PetroChina, ICICI Bank ehk Hiina suurfirmad. Kolmandik investeeritud IT sektorisse, 18% energia ja 15% finantssektorisse.
Nagu nimi ütleb on võimalik ühe ostuga siseneda kahe suurriigi aktsiaturule, fond püüab investeerida 25 suuremasse India ja 25 suuremasse Hiina ettevõttesse.
Chindia: 2 Countries for the Price of 1
Aitäh, tundub väga hea fond olevat. Paraku ostsin paar päeva tagasi tipust hinnaga 30.30 ja nüüd reedel kukkus kolinal, hind 28.50. Ma loodan, et hakkab veel tõusma, kuid hirmutav langus oli küll.
Ütle Alo, mis tunne sul on börsi olukorra kohta? Kas on oodatada segaseid aegu ja langust? USAl on probleeme, tundub.
Ütle Alo, mis tunne sul on börsi olukorra kohta? Kas on oodatada segaseid aegu ja langust? USAl on probleeme, tundub.
Alo
Kas on võimalik neid fonde ka mingi muu valuutaga peale dollari osta? Dollar pidevalt odavneb. Oleks vist kasulik neid fonde osta eurodes, aga kuidas ja kust? Dollari suhtes on mul tõsised kartused.
Kas on võimalik neid fonde ka mingi muu valuutaga peale dollari osta? Dollar pidevalt odavneb. Oleks vist kasulik neid fonde osta eurodes, aga kuidas ja kust? Dollari suhtes on mul tõsised kartused.
Dollari nõrgenemine välismaiseid ETF.e ei tohiks puudutada, sest kui näiteks eurodes noteeritud aktsiatele baseeruv ETF kaupleb dollarites, siis dollari nõrgenedes, tugevneb automaatselt ka ETF (ilma et alusvara hind peaks tõusma).
Lihtsaim näide on Nokia aktsia, mis dollaris noteerituna on aastaga pea kahekordistunud 20>37 dollarit, eurodes aga on tõus olnud väiksem 15>26 eurot. Euroopas on väga palju erinevaid ETF-e, lisainfot varem toodud lingilt ning ka Deutsche Börse lehelt.
Lihtsaim näide on Nokia aktsia, mis dollaris noteerituna on aastaga pea kahekordistunud 20>37 dollarit, eurodes aga on tõus olnud väiksem 15>26 eurot. Euroopas on väga palju erinevaid ETF-e, lisainfot varem toodud lingilt ning ka Deutsche Börse lehelt.
Taas huvitavaid näiteid börsil kaubeldavatest fondidest - pensioniplaaniks valmistuvatele inimestele mõeldud elutsükli fondid, st osta selline fond lähtudes sellest millal pensionile lähed:
New ETF-sTarget Retirement Market
Näiteks on Ameritrade loonud fondid TDAX Independence 2010 (TDD), TDAX Independence 2020 (TDH), TDAX Independence 2030 (TDN) ja TDAX Independence 2040 (TDX).
Kui Independence 2010 sisaldab 8% välisaktsiaid, 25% USA aktsiaid ja 67% võlakirju, siis Independence 2040 sisaldab 24% välisaktsiaid, 73% USA aktsiaid ja 3% võlakirju.
Aitäh Alo
Nokia oli hea näide kaitstusest dollari nõrgenemise vastu. Aga kuidas on Hiina fondide ja aktsiatega? Näiteks FNI, ACH ja CPSL, kas nende puhul on sama olukord?
Nokia oli hea näide kaitstusest dollari nõrgenemise vastu. Aga kuidas on Hiina fondide ja aktsiatega? Näiteks FNI, ACH ja CPSL, kas nende puhul on sama olukord?
hiievana,
kui fond investeerib varasse, mille väärtust mõõdetakse muus vääringus kui dollar, siis on sinul sisuliselt euro ja selle muu vääringu risk. Dollar on siinkohal irrelevantne. Huvitavam on olukord näiteks nende valuutade puhul, mis on mingist otsast dollariga seotud...
Ühtlasi soovitan valuutariski muidu päris hästi uurida ja mõista. Üks kõva investeerimisspets, keda ma muidu respekteerin, ütles kunagi siin foorumis, et pikaajaliselt pole valuutarisk oluline... Sellest ajast on USD EURi vastu langenud vist mingi ca 40%
kui fond investeerib varasse, mille väärtust mõõdetakse muus vääringus kui dollar, siis on sinul sisuliselt euro ja selle muu vääringu risk. Dollar on siinkohal irrelevantne. Huvitavam on olukord näiteks nende valuutade puhul, mis on mingist otsast dollariga seotud...
Ühtlasi soovitan valuutariski muidu päris hästi uurida ja mõista. Üks kõva investeerimisspets, keda ma muidu respekteerin, ütles kunagi siin foorumis, et pikaajaliselt pole valuutarisk oluline... Sellest ajast on USD EURi vastu langenud vist mingi ca 40%
arvatavasti ütles seda US? Ja tal on muuseas õigus, eriti mis puudutab globaalselt tegutsevaid suurettevõtteid.
ning arvestada tuleks ka seda, et kui palju oleks nende aastate jooksul hedge'misele kulunud? 2%-3% aastas ikka...
kas eksisteerib ka euroopa kohta ultra short või short indekseid? Näiteks kinnisvarasektori kohta?
Regionaalseid UltraShort fonde ei ole loodud küll aga võib leida USA kinnisvarasektori oma (URE). Kogu nimekirja Ultra ETF kohta leiab siit. Kui nimekirjast midagi meeldib, kuid pole investeerimiskonto kaudu kaubeldav andke soovist teada brokers@lhv.ee
Täna, 23. oktoobril võtavad Mihkel Oja ja Rait Kondor fondid uurimise alla seminaril "Fondide ABC - midagi igale investorile" Seminar toimub Radisson SAS-is kell 18.00 ning on veel mõned vabad kohad. Registreeruda ja lisainfot saab Investeerimiskooli lehelt.
LHV ajakirjas tekitas furoori tuumaenergiaga tegelev börsil kaubeldav fond. Selle fondi turule toonud Van Eck Global pakub teisigi huvitavaid börsil kaubeldavaid fonde:
Globaalne alternatiivenergia GEX
Teras SLX
AloV
mainitud fondid on täna tõusnud nii:
MOO 2.5%
EVX - 0.4%
GEX 0.5%
GDX 1.2%
NLR 1.2%
RSX 2.7%
SLX 2.7%
Kahju, et varem nendest fondidest ei teadnud. Tänu Alole! See annab palju rahulikuma elu ja vähem eksimise võimalusi. Üks fond hõlmad sadu firmasid ja liikumised rahulikumad võrreldes üksikaktsiatega. Peaasi, et tasakesi kogu aeg tõuseb.
Kas avatud (index ETFs) ja sulgemishinnaga (closed end ETFs) fondide erinevus on see, et avatud fondi saab päeva keskelgi osta-müüa, aga suletud lõpuga fondi saab osta päeva lõpu hinnaga ? Eelmainitud tabelis toodus fondid on avatud indeksfondid ehk index ETF-id? Millal need tekkisid?
Siis on ju veel tavafondid, kus tehingu tegemine kestab mitu päeva? Sealt väljumine on väga kulukas. Kui sellise fondi maha müüd, siis võetakse väljaastumise tasu mitu %. Aga need avatud kaubeldavad fondid siin, ma saan aru, ei ole väljaastumistrahviga? Lihtsalt ostad ja müüd?
mainitud fondid on täna tõusnud nii:
MOO 2.5%
EVX - 0.4%
GEX 0.5%
GDX 1.2%
NLR 1.2%
RSX 2.7%
SLX 2.7%
Kahju, et varem nendest fondidest ei teadnud. Tänu Alole! See annab palju rahulikuma elu ja vähem eksimise võimalusi. Üks fond hõlmad sadu firmasid ja liikumised rahulikumad võrreldes üksikaktsiatega. Peaasi, et tasakesi kogu aeg tõuseb.
Kas avatud (index ETFs) ja sulgemishinnaga (closed end ETFs) fondide erinevus on see, et avatud fondi saab päeva keskelgi osta-müüa, aga suletud lõpuga fondi saab osta päeva lõpu hinnaga ? Eelmainitud tabelis toodus fondid on avatud indeksfondid ehk index ETF-id? Millal need tekkisid?
Siis on ju veel tavafondid, kus tehingu tegemine kestab mitu päeva? Sealt väljumine on väga kulukas. Kui sellise fondi maha müüd, siis võetakse väljaastumise tasu mitu %. Aga need avatud kaubeldavad fondid siin, ma saan aru, ei ole väljaastumistrahviga? Lihtsalt ostad ja müüd?
Üks pikem selgitus fondide lehelt:
Börsil kaubeldav fond
Börsil kaubeldav fondid (inglise keeles ETF = ExchangeTtraded Fund) kaheks- börsil kaubeldavad kinnised fondid (closed end ETF), mis lähtuvad investeerimisel fondijuhi otsustest ning börsil kaubeldavad indeksfondid (index ETF), mille portfell koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ja mille hind järgib seetõttu indeksi liikumist ning ei sõltu fondijuhi otsustest. Fondi kauplemine börsil annab sellele tavalise aktsia omadused ja eelised. Erinevalt tavalisest fondist saab börsil kaubeldavat fondi lühikeseks müüa ja osta võimendusega, kaubelda päevasiseselt ning kasutada erinevaid orderitüüpe.
- Likviidsus – börsil kaubeldavat fondi on võimalik osta ja müüa koheselt ja selle hind muutub päeva jooksul reaalajas.
- Lühikeseks müük ja võimendus - börsil kaubeldavat fondi on sarnaselt aktsiale võimalik müüa lühikeseks või osta võimendusega, samuti on sellele on võimalik kaubelda optsioone.
- Erinevad orderitüübid - börsil kaubeldava fondi ostul ja müügil saab kasutada määratud hinnaga orderit, mõnedel turgudel ka stop loss ordereid.
- Madalad kulud – börsil kaubeldava fondi ostmisel ja müümisel ei pea tasuma kõrgeid sisenemis- ja väljumistasusid, teenustasu on sama, mis aktsiate ostmisel.
a) Börsil kaubeldav indeksifond (Index Fund)
Börsil kaubeldavad indeksfondid investeerivad mingi turuindeksi koostisaktsiatesse. Sellisesse fondi valitakse mingi kindla indeksi, näiteks S&P 500, koostisse kuuluvad aktsiad, ning üritatakse saavutada paremat tootlust võrreldes indeksi muutumisega. Börsil kaubeldavaid indeksfonde on kolme tüüpi - konkreetset turuindeksit jälgivad fondid, majandussektorit jälgivad fondid ja geograafilist piirkonda jälgivad fondid. Turuindeksit jälgivad indeksfondid järgivad indekseid, mis koondavad mitut tööstusharu või turusektorit. Investoril on ühe tehinguga võimalik omandada tervet turgu hõlmav portfell. Sektorit jälgivad indeksfondid jälgivad indekseid, mis kirjeldavad ühe sektori liikumist. Investoril on võimalik ühe tehinguga luua hajutatud riskidega portfell talle huvipakkuvas sektoris. Geograafilist piirkonda jälgivad indeksfondid järgivad erinevate riikide või regiooni indekseid. See võimaldab investeerida globaalselt. Investorile annab see võimaluse võtta nägemust ühe või teise riigi börsil toimuva suhtes.
- Indeksfondi eeliseks on suurem hajutatus, mis tähendab madalamat riski. Ka väga väikese summaga on võimalik luua hästi hajutatud riskidega portfell.
- Indeksfondi tootlus on etteaimatav. Omades indeksfondi teab investor täpselt kuidas ja millistesse firmadesse tema raha investeeritud on. Tavalise investeerimisfondi tootlus sõltub oluliselt fondijuhi õnnestumistest või ebaõnnestumistest.
- Madalad halduskulud. Indeksfondide puhul võib arvestada madalama juhtimistasuga, kuna aktiivset juhtimist ei toimu on kulud madalad, ca 0,20% investeerimisfondide tavalise 1% vastu.
b) Börsil kaubeldav kinnine fond
Börsil kaubeldav kinnine fond on sisuliselt avalikult noteeritud investeerimisfirma, mis investeerib erinevatesse varaklassidesse nagu võlakirjad, aktsiad, maavarad või kinnisvara. Kapital kogutakse enamasti aktsiate esmase emissiooniga ning see investeeritakse vastavalt investeerimispõhimõtetele. Sõna “kinnine” tähendab antud fondi puhul, et kui kapital on juba kokku saadud, siis uusi aktsiaid enam turule juurde ei tooda.
- Puuduvad piirangud Börsil on võimalik osta ka ainult üks investeerimisfondi osak, puudub nii investeeritava summa kui osakute arvu piirang.
- Dividendid Fondid maksavad tihti kvartaalseid dividende ning nii on võimalik oma rahavooge paremini juhtida.
- Osaku hind kujuneb vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. Kinnise fondi puhul on tihti oluliseks hinna kujunemise elemendiks turul valitsev nõudlus ja pakkumine, fondiosaku puhasväärtus (NAV) antud juhul ei pruugi kõige olulisem, see on pigem ankur, mille ümber hind liigub. Selline olukord tekitab nii riske kui võimalusi, sest enamasti kaubeldakse osakut kas preemia või diskontoga.
AloV
Tänu
Tundub, et need börsifondid on väga head, paindlikud ja odavad.
Tavafondidel on suured juhtimistasud, ning sisse ja väljaastumiskulud, ning tehingu tegemine võtab mitu päeva. Suure languse korral pole võimalik neist kiirelt välja tulla.
Tänu
Tundub, et need börsifondid on väga head, paindlikud ja odavad.
Tavafondidel on suured juhtimistasud, ning sisse ja väljaastumiskulud, ning tehingu tegemine võtab mitu päeva. Suure languse korral pole võimalik neist kiirelt välja tulla.
LHV portfell näitab oma koostises börsifonde nagu aktsiad, ei tee vahet aktsial ja börsifondil. Kuigi mul on kõik fondides, näitab ikka aktsiaid:)
Need ongi aktsiad. Nimelt indeksaktsiad;)
PGJ ja GXC on aastaga tõusnud 100-120% !!!
FNI poole aastaga 45%
FNI poole aastaga 45%