Ma olen palju kõrgemalt väljas ja selles osas mul positsioon ammu enam ei räägi.
Risk/reward ei ole minu meelest paigas väikeinvestorite suhtes. See eeldab, et uus fondihaldur suhtub fondi väikeinvestoritesse heatahtlikult. Suunatud pakkumised, kinnisvara allahindamised jätab kõik mulje, et siin proovitakse võimalikult soodsalt saada suur tükk kätte ja miks mitte hiljem fond likvideerida või leida uus keha. Parim näide johhaidiipoliitika jätkumisest on see, et võlaga tegelemine on järjekorras kolmas prioriteet. Mitte esimene, mitte teine, vaid kolmas. Esmalt tehakse fitoute, siis likviidsuse küsimused ja kui (isegi sellesse ei usuta) raha üle jääb, siis tegeletakse juurpõhjusega: võlaga. Saab veel üsna mitu korda selliselt kapitali kaasata ja rääkida, et kohe-kohe läheb kõik paremaks.
Portfell on täna ka suhteliselt ebalikviidne. Head asjad on juba maha müüdud ja paberil “häid asju” turg ikkagi osta ei soovi.
Pädev operaator ei tule väikeinvestoritele head tegema. Uus tuumik tuli sisse ikkagi omade huvide realiseerimiseks.
Mul pole BHZ-ga vähimatki kokkupuudet, aga kõrvalt targutajana võin juhtida tähelepanu, et Äriseadustiku § 187 näeb ette juhatuse liikmete vastutuse ja hoolsuskohustuse. Kui siin kogu aeg käib oigamine juhatuse liikme tegevuse üle, siis kas midagi sellest must-valgel võtta pole, millest hakata harutama selle juhatuse liikme tagandamist ja miks mitte ka tekitanud kahju eest hüvitise nõudmist (kuni kasvõi ettevõtluskeeluni, kui on tõendeid, et asi KarS alla peaks mahtuma)?
See nõuaks muidugi, et keegi teist asja vedada võtab ja aktsionärid koordineeritult suudavad natuke tegutseda. USA-s oleks selle aja peale juhtkonnale juba 5 class action suiti tehtud.
Pangalaenude intressimäärad sageli kõrgemad võrreldes näiteks Efteniga.
Laenude refinantseerimisel on intressimäär kasvanud.
Laenukoormuse vähendamise asemel tehakse fitoute, sest “muidu kliendid ei tule rentima”. Europat on üsna mitu korda ümber timmitud, kuid täitumus on ikkagi allapoole arvestust.
Võlakiri ja selle refinantseerimine tõid kaasa väga kõrged kulud.
Rentnike “valimine”, et leida “sobivaid” - palju juttu, praktikas vähe tegusid, sest täitumuses olulist kasvu näha pole.
Kuidas neist kinni võtta, et kedagi vastutama panna?
Ma ei tea ja ei oska hinnata, kas antud juhul esineb ametlikult avaldatud infos näiteks mingeid vastuolusid; põhjendamatult esitatud ootuseid; infot, millest juhatuse liige pidi teadlik olema, aga ei avaldanud, (näidates sellega ettevõttte seisu tegelikust paremana) vms. Tavalised sellised on need asjad, millest sellistel juhtudel kinni haaratakse. Arusaam, et juht pole tegutsenud just väikeaktsionäride parimate huvide kohaselt ja rääkinud täit tõde ei saa olla ju ka päris tühja koha peale tekkinud …või kui on tühja koha pealt, pole ju ka põhjust ohkida.
Positsioon jääb ka siis “rääkima”. Eks ikka inimloomus on selline, et peale väljumist jätkab omale õlale patsutamise otsimist, et kas oli ikka õige tegu või mitte Muidu poleks ju pointi pikka aega peale väljumist eksi seisudel silma peal hoida ja analüüsida. Meres on piisavalt kalu, millele oma energiat panustada.
Mis puutub praegusesse seisu ja beti võtmisesse, siis olgu täpsustatud, et Horizon pole kindlasti selline asi, kuhu lükkad 5-10% oma portfellist ning peesitad rahulikult rannas. Võib-olla jäi vale mulje sellessuhtes.
12,7m jäi eesmärgist puudu. Leedukad ilmselt märkisid suurelt. Saab siis näha, kas läheb Pirita ostukeskus müüki, nagu on mõnel korral vihjatud. Võimalikke müügikandidaate on nad aruandes kolm tükki välja toonud:
Ma juba 10 + aastat tagasi kirjutasin, et see fond oma osanikele küll raha suure tõenäosusega ei plaani teenida. Nii ka läks.
Aga tuleviku suhtes ma ei usu , et mustrid peaksid muutuma, kuniks omanikud ja juhtkond ei muutu.
Foorumit lugedes ja kauplemist vaadates on tunne justkui leedukad ise oleks siia eksinud sentimenti genereerima igasuguste “positiivsete” kommentaaridega. Full paanika igalpool.