timmos Riigikohtul pole palutud arutada, kas ESM on vajalik euroala ja Eesti majandusliku ja finantsilise stabiilsuse tagamiseks ning "selle kaudu ka põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamine"! Õiguskantsler pöördus Riigikohtusse, et kõrgeim kohtuorgan otsustaks, kas ESM-i üks paragrahv pole mitte otsene Eesti Vabariigi põhiseaduse riive. Ja seda tunnistab ka kohus, mistõttu on otsus täiesti mõistetamatu.
Õnneks on ka mõistlikke kohtunikke, keda valitsuse lobitöö ei mõjutanud. Riigikohtunik Jüri Ilvest toetab õiguskantslerit ning peab vajalikuks rahvahääletust ESM-i ratifitseerimiseks. Riigikohtunik Jaak Luik ütleb, et ka iseseisvuse ja sõltumatuse osaline ära andmine (loovutamine/loobumine) on suveräänsuse võõrandamine, seega põhiseaduse rikkumine.
Tundub, et Riigikohus rahvahääletust ei välista, vaid nõuab rahvalt arvamuse küsimist, kui ESML-i ei tõlgenadata enam kui tavalise valitsuste vahelise lepinguna vaid EL-i aluslepingu osana.
Riigikohus kirjutas otsuse lõõsõnas järgmist: 220. Kuigi ESML ei ole Euroopa Liidu esmane ega ka teisene õigus, ei ole välistatud, et see võidakse tulevikus integreerida Euroopa Liidu esmasesse või teisesesse õigusesse. /../ 222. Eesti rahvas võttis 14. septembril 2003 rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seaduse. PSTS § 1 kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. PSTS § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Üldkogu hinnangul andis Eesti rahvas 14. septembril 2003 toimunud rahvahääletusel nii vormilise kui ka sisulise nõusoleku selleks, et Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga ja seeläbi omada Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
223. Üldkogu on seisukohal, et PSTS § 1 tuleb käsitada nii volitusena ratifitseerida Euroopa Liiduga liitumisleping kui ka tulevikku suunatud volitusena, mis lubab Eestil kuuluda muutuvasse Euroopa Liitu. Seda tingimusel, et Euroopa Liidu aluslepingu muutmine või uus alusleping on põhiseadusega kooskõlas. Samas ei ole üldkogu hinnangul PSTS volituseks legitimeerida Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt Riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive. Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.
hr. Vaikla, kuna olete antud küsimuses suurepärane spetsialist, siis palun selgitage, mida peavad Eesti ainuvaliku taustal tegema Läti, Leedu, Poola jne riigid ( saavd eestiga võrdselt toetusi ). Nende raha keegi ei taha. Äkki kollektiivse enesetapu, muid alternatiive ju ei ole ( Ilves, Ansip, Ligi. ). Lisaks oleks hea, kui tõlgiksite hr. Ligi eelmise aasta väite - ESM raha sissemaksmine või selle garanteerimine on kellegi haiglane fantaasia ja ainult teoreetiline võimalus
ikiehluut hr. Vaikla, kuna olete antud küsimuses suurepärane spetsialist, siis palun selgitage, mida peavad Eesti ainuvaliku taustal tegema Läti, Leedu, Poola jne riigid ( saavd eestiga võrdselt toetusi ). Nende raha keegi ei taha. Äkki kollektiivse enesetapu, muid alternatiive ju ei ole ( Ilves, Ansip, Ligi. ). Lisaks oleks hea, kui tõlgiksite hr. Ligi eelmise aasta väite - ESM raha sissemaksmine või selle garanteerimine on kellegi haiglane fantaasia ja ainult teoreetiline võimalus
Eks Eestit ja teisi eurotsooni riike seovad omavahel ühised õigused ja kohustused, hetkel pigem kohustused ning seetõttu on ESM-i liikmed ka ainult eurotsooni liikmed. Ilmselt teiste EL-i riikide rahast ollakse ikkagi väga huvitatud ja kujutan ette, et see on EL-i ülemkogul kindlasti kuum vaidluskoht. Nii Rootsi kui UK paluvad euroalal tulemüüride üles ehitamisega kiirustada, kuid ise nad sinna panustama valmis ei ole, kuid kasu saavad ESM-i suurendamisest ja turgude rahustamisest kindlasti.
Siiski vaatamata euroala liikmeks saamisel tekkivatele kohustustele soovivad meie lõunanaabrid juba 2014. aastal euro kasutuselevõtta, mis hetkel paistab üsna tõenäoline, nii et laenude garanteerimisest ei pääse ka nemad. Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab. Selline poliitiline kapital kulub väikeriigile kindlasti tulevikus mõnel teisel ajal ja teises kohas hädasti ära. Usun, et sellest saavad väga hästi aru ka väikeriigid nagu Läti ja Leedu, kes hetkel kitsa klubi liikmed ei ole.
Jürgen Ligi mahlakaid tsitaate on põnev lugeda, vb ma eksin, kuid kas Ligi ei pidanud haigeks fantaasiaks mitte laenude garanteerimist vaid laenude hapuks minemist?
Tallinn tiksub viimasel ajal stoilises rahus - ei lähe talle eriti korda ei muu maailma langused ega tõusud. Aga noh, mida meil ongi nende võlakottidega ühist...
Nils Vaikla Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab. Selline poliitiline kapital kulub väikeriigile kindlasti tulevikus mõnel teisel ajal ja teises kohas hädasti ära. Usun, et sellest saavad väga hästi aru ka väikeriigid nagu Läti ja Leedu, kes hetkel kitsa klubi liikmed ei ole.
Kogu lugupidamise juures, aga sarnast juttu räägiti ka 1939. aastal baaside lepingu (ehk vastastiku "abistamise" pakti) sõlmimisel. Ei saa nii enam rääkida erilisest suveräänsusest. On astutud samm, millega põhiseadus on sisuliselt õigustühiseks tunnistatud, sest EL-i (õigemini euroala) huvid olevat tähtsamad. ESM koos sellele eelnenud EFSF-iga, eelarveliit (see veel kõige absurdsem) ja pangandusliit - mis suveräänsusest me enam sellises olukorras räägime? Ma arvan, et mulle ja paljudele eestlastele sai eile selgeks, et demokraatiast on Eestis asi kaugel ning toimub täielik (ja ühtlasi vabatahtlik) võimu loovutamine EL-i "keskvalitsusele". Neid Ein Volk, ein Reich, ein Führer (kuigi neid nüüd õigemini kümmekond rahandusministrite näol) tüüpi loosungeid oleme ajaloos varemgi näinud ning eks igaüks teab, mis sellistest monstrumriikidest sai.
Mulle ka see mäng ei meeldi, aga kui püüda näha pooltühja klaasi asemel pooltäis klaasi, siis ida poole vaadates ostame selliste sammudega endale hoopis suveräniteeti juurde, integreerudes sügavamale Euroopasse. Kusagil peab olema muidugi asja lõpp.
Nils Vaikla Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab. Selline poliitiline kapital kulub väikeriigile kindlasti tulevikus mõnel teisel ajal ja teises kohas hädasti ära. Usun, et sellest saavad väga hästi aru ka väikeriigid nagu Läti ja Leedu, kes hetkel kitsa klubi liikmed ei ole.
Kogu lugupidamise juures, aga sarnast juttu räägiti ka 1939. aastal baaside lepingu (ehk vastastiku "abistamise" pakti) sõlmimisel. Ei saa nii enam rääkida erilisest suveräänsusest. On astutud samm, millega põhiseadus on sisuliselt õigustühiseks tunnistatud, sest EL-i (õigemini euroala) huvid olevat tähtsamad. ESM koos sellele eelnenud EFSF-iga, eelarveliit (see veel kõige absurdsem) ja pangandusliit - mis suveräänsusest me enam sellises olukorras räägime? Ma arvan, et mulle ja paljudele eestlastele sai eile selgeks, et demokraatiast on Eestis asi kaugel ning toimub täielik (ja ühtlasi vabatahtlik) võimu loovutamine EL-i "keskvalitsusele". Neid Ein Volk, ein Reich, ein Führer (kuigi neid nüüd õigemini kümmekond rahandusministrite näol) tüüpi loosungeid oleme ajaloos varemgi näinud ning eks igaüks teab, mis sellistest monstrumriikidest sai.
Õigeid ja valesid vastuseid siin kindlasti ei ole ja seetõttu ootaks ESM-i debatti ka Riigikogus, kus kõikidele asjad võimalikult lihtsalt selgeks räägitakse. Suveräänsuse loovutamisel on kindlasti oma piir ja selle piiri tõi ka Riigikohus välja. Baasidelepingu näite juurde tulles, siis ma arvan, et kui Eestil ajaloost midagi õppida on, siis seda, et väikeriikide neutraalsuspoliitikast sõidetakse tihti üle. Nii juhtus ka 1939. aastal, kui Eesti deklareeris, et ta on neutraalne. Meie asukohast tulenevalt on Eestil valida, kas kuulume Idasse või Läände, kahe vahepeal olla paraku pikalt olla ei saa. Võttes kasutusele euro astus Eesti suure sammu Läänele lähemale.
Nils Vaikla Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab.
Pigem ikka vastupidi. ESML-i artikli 4 lõikega 4 tõstetakse Eesti taburet "tähtsate otsuste tegemise laua" tagant koridori. Edaspidi piisab Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi ja Belgia häältest, et otsuseid (sh. Eestit puudutavaid) jõustada. Eesti arvamust pole vaja enam kellelgi küsida.
Lisaks anti meile elegantselt mõista, et Eesti seisukoha küsimist Euroopa rahaliidu jaoks olulistes küsimustes peetakse ebavajalikuks ja ebatõhusaks ajaraiskamiseks.
Naljakas et paljud pole veel siiani aru saanud, et nagu 30ndatel-40ndatel ei olnud Euroopas võimalik olla neutraalne (v.a mõned erandid nagu Šveits ja Rootsi, kelle erapooletus ja neutraalsus oli ka tegelikult üsna kõva küsimärgi all), ei ole see praeguses maailmas enam ammu võimalik. Iseseisvus on vabadus valida, kelle leeri kuulud, kellega koostööd teed, millises küsimuses millise suure poisi selja taha joondud. Ja nii ongi. Minu silmis on Eesti teinud mõned kehvad, aga päris palju häid valikuid. Eurotsooni kuulumine on üks headest. ja ei ole nii, et saad kõik privileegid, aga kaasnevaid kohustusi saad vabalt valida. Tuleb võtta täispakett. ESM ja selle eriolukordade rakendusmehhanism käib eurotsooni paketi sisse, tahame või mitte.