Karlsonil ei lubata eesti majandust arendada? 
2 Likes
Delfis suur lugu Gert Tiivase kuritegelikust käitumisest, kuidas ta viiendiku töötukassa ametnikest lahti lasi. Mõtelda vaid, ainult 800 jääb järele, milline tohutu ülekohus ja ülekoormus.
Ja siis oli kommentaar, et tohoh, jäävad töötuks? kummaline jah, et tööandjad väärt töötajate päeast kiskuma ei lähe.
7 Likes
Enamus neist oli vist see tarbetu pooljuhtide seltskond
1 Like
Tuleks lihtsalt kassa ümber nimetada. Mitte Töötukassa vaid Töökassa, Ja kõik on OK.
Me ei taha ju inimestele nina alla hõõruda, et neil pole tööd. Nii nagu me ei taha haigetele nina alla hõõruda, et nad on haiged vaid noh… nad saavad tervishoiteenust, mille maksab kinni Tervisekassa. Isegi kui neil on 4.staadiumi vähk, metastaasid kõikjal ja sugulased juba klapivad matuseraha kokku ja veenavad tervishoiuteenuse saajat testamenti nende kasuks ümber tegema, et see vana logu maja Pirita - Kosel ikka neile saaks
Olgem positiivsed !
4 Likes
Artikli sisu on tema väidetavast tööstiilist, mitte koondamisele vastuolemisest.
"Kadri Raig jagas, et on olnud juba aastaid vabakutseline ja nii leiva lauale teeninud. “Mind koondati ja selle asemel, et sattuda paanikasse või masendusse, võtsin ma hoopis seda võimalusena. Ma otsustasin, et koondamine on hea viis töölt ära minemiseks,” kirjeldas Raig. Täna teenib ta tulu kirjutades blogi, viies läbi joogatunde ja olles hobiaednik. "
Kui niimoodi saab “leiva lauale” siis pole ju Eesti majandusel veel häda midagi.
PPA annab teada, et aasta jooksul on Eesti inimestelt kokku välja e-petetud ~900 000 EUR. Selliste summade juures – Eesti majandusel pole vist häda veel midagi?
Erinevalt USAst pole meil veel iga nurga peal “Payday Loans” putkasid – Eesti inimeste majandusolukorral pole vist veel häda midagi?
“Osta kohe, maksa järgmisel kuul” teemat pakub esialgu ainult “rikaste” Selver. Mitte Maxima v. Lidl laadsed odavpoed – Eesti inimeste majandusolukorral pole vist veel häda midagi?
“Piiks-piiks ja raha tuleb” reklaamid on koos Kalevipoeglemise-buumiga kaduvikku vajunud (millal viimati kuulsite) – järelikult pole veel vaja võtta röövelliku prossaga kiirlaenu, et enne kuu lõppu mitte nälga surra – Eesti inimeste majandusolukorral pole vist veel häda midagi?
Osta kohe, maksa neljas osas teema on meil tehnika- ja muude kallimate kaupde juures. Pole veel näinud, et seda pakutaks toidu- ja esmatarbekaupade soetamise võimalusena, nagu “arenenud” riikides – Eesti inimeste majandusolukorral pole vist veel häda midagi?
Seega, saab minna veel palju-palju-palju hullemaks. Võime julgelt raporteerida – kõik on veel hästi. Meil ei ole liisigunatude “repo” protsent 60 nagu nii mõneski USA osariigis. Inimesed ei istu (kiir)laenuhaide “konksu otsas” et kuu lõpuni kuidagigi välja venitada.
Sub-prime kriisi pole meil olnudki… ja kas USA-laadne “sub prime autoliisingud” ja “sub-prime järelmaksud”, mis neil seal juba ukse taga kobistab, meil üldse tulebki???
Eesti inimeste majandusolukorral pole vist veel häda midagi?
Seega, valitsus, samal kursil JULGELT EDASI, põhi ei ole veel kaugeltki käes.
Võtame Argentiinale järele ja läheme mööda (9 “defaulti” 100 aastaga, me suudame rohkem!).
4 Likes
Artikkel suht hästi kirjutatud. Loetu põhjal on Tiivas äärmiselt kehv tippjuht ja mitte sellepärast, et koondab (kusjuures koondamise vajadust ei vaidlustanud artiklis keegi ei endistest ega praegustest töötajatest), vaid meetoditest ja sellest, kuidas see ellu viidi.
Lõhkuda on alati lihtsam kui ehitada. On arusaadav, et aeg-ajalt on vaja inimesi välja vahetada, lihtsalt mõistlik oleks teha seda sellisel moel, et targemad/paremad töötajad tahaks pärast seda lammutustööd sinu meeskonda tööle tulla, muidu pole pärast koondamisi enam kellegagi seda Töötukassa 2.0 üles ehitada.
3 Likes
To: Draax
Kui keegi ei taha tööle tulla, siis ostame 3000-eurosed veekraanid ning sõlmime lepingud, et kontoris olevad külmkapid oleks kogu aeg võileibu täis ning kolime väga kallitele üüripindadele, küll siis uued töötajad tulevad.
5 Likes
Taavi Kotka täna Delfis Töötukassa teemal.
Plaksutan.
“Üks lause eilses Eesti Ekspressi loos hakkas mulle silma ühe koondatud ametniku suust: „Töötukassa juht Gert Tiivas ei tunne psühholoogiat ega avaliku sektori toimemehhanismi - siin ei käi asjad nii, et see tädi mulle enam ei meeldi, ära homme enam tule!“ Mida see ütleb?”
“Meil on olemas selline väljend nagu avaliku sektori aadel. See lause kõlab täpselt nagu räägiks Eesti avaliku sektori aadel. Me oleme siin valitud. Me oleme siin teistmoodi. Asjad ei käi siin nii, nagu erasektoris.
Kuigi tegelikult on vastupidi. Peaks käima veel efektiivsemalt ja rangemalt kui erasektoris, sest avalikus sektoris sa töötad kellegi teise rahaga.”
12 Likes
Kõlab nagu kanade mäss
1 Like
Vastupidi. Erasektoris töötad sa kellegi teise rahaga. Avalikus sektoris töötad sa meie kõigi rahaga, seega pead sa olema oma otsustes eriti läbipaistev. Ei ole päris nii, et hakkad kõhutunde pealt rapsima.
1 Like
Poliitik, Otse vastupidi, panusta… Vahet pole kas kellegi teise v]i meie k]igi. Fakt on see, et erasektor teeb asju oma rahaga.
1 Like
Eestis on väga palju positiivseid tuuli, mis kindlasti järgmised aastal kasvu puhuma hakkavad.
Pange vaim valmis kasvuks!
Mis on eesti majandus, vahendamine, ? Mida uut on siin tehtud? tehakse ainullt uusi regulatsioonre…
Praegune Eesti majanduslik situatsioon päris hästi kokku võetud ja pakutakse ka lahendusi:
Tegelikult ju lahendusi väga ei pakuta. Nenditakse lihtsalt et üht või teist võiks teha, aga kuidas, ei täpsustata.
Valdkondade eelarveid vaadates nenditakse, et kokkuhoiukohti justkui pole, samas soovitatakse kärpimist “kärpekrokodillide” abil. Kärpekrokodille on juba mitu korda katsetatud, aga tulemused on suht hõredad, sest aastapikkuse töö tulemusena nenditakse, et kärpida kusagilt justkui “pole võimalik” ja kõik kärpekohad on riigieelarve mõistes kosmeetilised.
Maksukuulekusega on ka huvitav lugu. Antakse mõista, justkui mingi maksuraha vedeleb maas, mis vaja lihtsalt kokku korjata. Teised andmed jällegi näitavad, et Eestis on maksude kokku kogumine päris efektiivne ja tõhus ning maksuauk (kokku kogumata maksude osakaal) üks Euroopa väiksemaid.
Päris 100% kõiki kehtestatud makse kokku koguda pole ka ükski riik seni suutnud, nii et kui keegi arvutab, et “maksuauk on 500 miljonit, sellega katab defitsiidi ära” siis see on väga optimistlik arvutus.
Ja noh, maksuamet meil ka aeg-ajalt teeb ettepanekuid, kuidas oma tööd lihtsamaks ja tõhusamaks teha, aga nende mõtetega oleme jõudnud ühiskonnas sinnamaale, kus mingi piir tuleb ette. Pangakontode jälgimine kindlasti suurendaks maksulaekumist, aga kas oleme sellega nõus? Hästi ei tahaks olla.
1 Like