Arutelu Eesti majandusest

Minu point on tegelikult selles, et kui tahad kritiseerida, siis kritiseeri aga tee seda asja eest. Päris adekvaatne ei ole see, kui sa kulutad kaks minutit, et otsida välja ajaloolised kahjumi- ja käibenumbrid ja teatad, et jube kehv mõte oli. Kui teiste tööd maha teha, siis tuleks natuke vaeva näha enne ja asja sisuliselt analüüsida.

BTW, Uber, kõigi pikaajaline lemmiknäide suurte kahjumite kohta, teenis viimati üle 12 miljardi dollari kasumit. Aastaid mõnitati neid suurte kahjumite pärast ja ei ole minagi sellest patust puhas. Täna kannavad nad 200 miljardilist market capi ja kasumit vaadates, siis küllap õigustatult.

Ma ise päris USA kapitalismi lipulaeva, kelle strateegiline ärimudel oli nö “winner take all”, mis nõudis aastatepikkust turuvõtmist läbi subsideeritud hinnastamise, siin näitena ei tooks. Aga I hear you.

Ma ei tea, kust tuleb sinu terav kriitika “kahe minuti analüüsi” jms osas, aga kui sul on huvi kuulata või diskuteerida nende ettevõtete osas one-by one, siis võime seda vabalt teha. Ilmselgelt ei ole ma teinud põhjalikku due diligence’i nende osas (sest mul pole sellistele andmetele ligipääsu), aga finantspildist ja käekäigust läbi vabalt saadaolevatele aruannetele saan (enda arust) hästi aru.

https://www.err.ee/1609842339/jaekaubandusettevotete-muugimaht-kasvas-septembris-neli-protsenti

1 Like

Karsson kaks küsimust.
Inflatsioon oli samal ajal mitu protsenti?
Kas kokkuvõttes läks paremaks või halvemaks?

1 Like

Artiklist:
Kasvu vedas mootorikütuste jaemüük, mis tõusis aastaga 22 protsenti, toidukauplustes müügimaht vähenes.
Analüütik: kütuse müügikasvu taga on tankijad Eestisse suunanud Leedu aktsiisitõus

Ma küll aru ei saa kuidas see Eesti elu paranemist näitab?

Statistikaameti kommentaar oli, et “Müügimahu suurenemist mõjutasid peamiselt mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, aga ka tööstuskaupade kauplused. /–/ Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju eelmise aasta septembri madalam võrdlusbaas ning mootorikütuste hindade odavnemine”.

Eks võid ju otsida kõige negatiivsema vaatega analüütiku vaate siia aga sellest hoolimata raske mõista, kuidas Leedu mootorikütuste aktsiisitõus Eesti tööstuskaupade müüki suurendas.

1 Like

Invictus, küsin sinult ka palju samal ajal inflatsioon oli ja mis numbri kokkuvõtteks saame? Või selle jätame tähelepanuta, et saaks midagigi eduraporteerida?

1 Like

Tundub, et Eesti Nokia on leitud. Meelitame lätlased ja leedukad odava kütusega siia ja siis müüme neile täis paagi peale ka rasvase marginaaliga kohvi ja kabanossi.

4 Likes

Tegemist on mahuindeksiga.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

1 Like

Jep, see oli kehv, kui eestlased ostsid kütust lätist-leedust ja see on veel kehvem, kui lätlased-leedukad ostavad siit. Kõik on kehv. Alati.

3 Likes

See mahuindeks tundub huvitav asi olema.

Lõik eelpoolviidatud artiklist: Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 29 protsenti kasvas müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes

Statistikaameti kodulehelt võib leida, et sept 2024 oli jaemüük muudes spetsialiseetud kauplustes kokku septembris 2024 - 27,2 miljonit ja septembris 2025 - 26,4 miljonit eurot

Vaadates meie übersotsimisi ei ole kaugel kellegi ettepanek, et õigupoolest võiks “üleliigse” raha ju “ära võtta” või “majandusse paisata” või “Õigetel Eesmärkidel” tm kasutada.

Sinu numbrid on jaemüük muudes spetsialiseerumata kauplustes, st sa võrdled kahte eri kategooriat.

Ärge mitte mingil juhul siia klikkige.

1 Like

Mul ei ole midagi positiivse mõtlemise vastu aga müügitulu andmestikust seda mina küll välja ei loe - 2022-2025 kasv puudub, müügitulu pole jõudnud 2022 aasta tasemele.


Tahad kasvavaid numbreid vaadata, et meel rõõmsaks läheks siis võib lahti võtta näiteks keskmise brutopalga tabeli

Või näiteks Valitsemissektori võla kasv -10 aastaga 400%. Tehke järele või makske kinni.

See ei ole suurem saladus, et perioodil 2022-24 oli jaekaubandus languses. Ilmselt ei ole suurem saladus ka seal taga olevad põhjused (kiirel tõusul koroona lõpp, inflatsioon ja pensionirahade eest telekate ostmine, stagnatsioonil majanduse stagneerumine ja inflatsioon).

Mida me siin arutame on see, kas olukord on muutumas. Minu väide on, et jah, majandus kasvab, ehkki mitte hiigeltempos. Arvan, et selline madal aga siiski tuntav kasv jätkub ka 2026 ja meem igikestvast majanduslangusest on seetõttu aegunud.

2 Likes

E-kaubanduse mõjudest veel huvitav tabel (link).

Mina tuleviku numbreid lambist ette ennustada ei oska, see on Eesti Loto abil ammu ära tõestatud. Aga mul oleks väga hea meel kui su ennustus täituks.
Ainult, kas tarbija kindlustunne ja sissetulekud on oluliselt paranenud?
On ettevõtjatel müügitulu oluliselt kasvanud


On ettevõtted suure nõudluse tõttu hakanud oluliselt rohkem investeerima

või rajame selle tarbimisbuumi sisseveetud toodangule ja meie impordinumbrid on lakke lennanud?

Või milliste andmete pealt võiks ette näha seda tulevat müügimahtude tõusu?

2 Likes

Nii kaua kuni toidukaupade müügimahtude langus jätkub, pole siin hõisata midagi. Minu teada Eesti Pank räägib juba 3-4 aastat pidevalt, kuidas järgmine aasta tuleb 3 -4 % majanduskasv. Aga eks madala võrdlusbaasi pealt on seda statistilist tõusu samas hea näidata.
Ja eks valitsuse meeletu võlguelamine koos maksuküüru kaotamisega, mingi määral toetab ka majandust. Aga millagi vb peale 2027. aasta valimisi tule neid reformierakonna võetud laena hakata ka tagasi maksma.

Ma otseselt müügimahtude tõusu ei ole ennustanud, ehkki pean ka seda tõenäoliseks.

Tarbija kindlustunde osas keegi Eesti usaldusväärset arvestust ei pea. Konjunktuuriinstituudi numbrid selleks ei ole. Tarbija sissetulekud on see aasta kasvamas ühes taktis inflatsiooniga, finantseerimiskulud ilmselt vähenemas. Tarbija vaatest kokkuvõttes ilmselt pluss.

Ettevõtjate müügitulu sinu enda postitatud numbrite pinnalt nii 2025 Q1 kui Q2 kenasti kasvamas. Tööstustoodang see aasta stabiilne/kerges kasvus. Kaupade eksport seni 2025 vs 2024 on +7% (tõsi küll, kehva trendiga ja kaubandusbilans tervikuna on halvenenud). Avalik sektor planeerib kulutusi tõsta, mis pikaajaliselt ilmselt on kehv otsus, kuid lühiajaliselt tarbimist stimuleerib.

Kokkuvõttes, ei näe, et plussmärgiga majanduskasvu ennustamine 2025 ja suurusjärgus 2% majanduskasvu ennustamine 2026 oleks tohutult vastuoluline. Samuti ei näe ma, et kuidas sellise järelduse peaks ümber lükkama tõdemus, et 2023 oli kehv aasta.

1 Like