Kui juba heietuseks läks, siis Grossil on parim klassikaline saslõkk. Enne jaane, kui liha kärsatamine pihta hakkab võtan alati sealt. Hea suurusega tükid, pekki ka külge jäetud ning sibula ja äädikaga pole koonerdatud. Lisaks Grossi poodidega selline lugu, et uued poed on igati ok. Näiteks Virumaal Sõmerul avatud uus pood on väga ok, valik lai ja värske aga näiteks Jüris vana uberik ja valik ka pigem selline lahja.
1 Like
Tallinna keskturg … Kas see on siiani selline kloaak tüüpi koht ?
1 Like
Kõik oleneb ju. Kui ise üldse mitte süüa teha ja ainult kulinaarialetist elada, siis tal oli ju põmst õigus, enne seda kui Bolt-Wolt jms leiutati.
Siis Offf vist Prismas üldse ei käi, sest kõik korrad kui ma sel sügistalvel olen Tallinnas Prismasse sattunud, on mul vedanud et tulirelva pole olnud käepärast, kuna oleks end kohapeal piinade lõpetamiseks maha lasknud. Kohutav ketramine valjuhääldis, kohutavalt lühikese intervalliga üks ja sama sõnum. Kuidas poe töötajad sellises keskkonnas ellu jäävad, ei kujuta ette.
2 Likes
Offf häkiks sellise terrori maha )
Ma jah, Prismasse satun harva, kuna pole “piirkonnas”. Äkki peaks minema, saaks ehk teada lisaks sellele, milliseid pähkleid ja rehve ja tapeeti ja kust kohast ma kindlasti ei osta milliseid kontoreid veel vältida.
Huvitav, kas need PA reklaami tellijate esindajad ISE ei kuula seda ja ei saa aru, kui tülgastav ja eemaletõukav see on. Võtta mingi “rahvalik laul” ja teha sellest “Vitamiinist” 1000x halvem “sündisült” totaka sõnumiga ja oodata, et klient tuleb…
Prisma kontekstis, läheb vältimisele kindlasti hange-punkt-eee.
Seda tuli sealt sellise tempo ja intensiivsusega, et puhtalt nende silpide reprodutseerimisega siia tuli juba iiveldus peale.
Kas keegi oskab seletada, miks poekett näeb vaeva oma klientide piinamiseks mingi asja reklaamimisega, mis ei ole isegi nende enda müüdav toode? Ma saaks aru, kui nad laseks sealt 5-minutise intervalliga - osta riiulivahest 5 vorsti osta riiulivahest 6 kondoome. See on vastik aga sel on vähemalt mingi mõte. Miks peab toidupood mulle remondihanke teenust reklaamima kuni ajumädanikuni?
1 Like
Nad kuulavad seda klippi 1 kord ja leiavad ilmselt, et päris vahva on. Nad ei kujuta ette, kuidas on kuulda seda X+1 kord, kui see jälle 2 minuti pärast kordub…
Sest POEKETT ei müü kaupa. St. müüb küll, aga jaekauba müük e-raisikule on teisejärguline. Kuidas Eestis on, ma ei tea, aga Arenenud Läänes müüb poekett eelkõige ja peamiselt “riiulipinda” tootjale. Nn. “kuldses tsoonis” asuva müügipinna “rentimisega” tootjale teenitakse raha. “Marsi” ja “Snikersi” “strateegilisse kohta” kassade ette asetamisega teenitakse raha. Eks teenitakse ka sellega, et “piinatakse kliente” auditiivselt. Ma ei tea, palju poeketi PA sekund maksab, aga odav see pole. Ja erinevalt TV reklaamist ei saa seda ka välja lüliatada või teisele lainele keerata.
Kõrvaklapid.
3 Likes
Kõrvaklapid? Naine saab ju väga kurjaks nii, kui sa teda ei kuula riiulite vahel. Pärast on kodus oodata sellist lahingut et anna olla…
Minu arusaamist mööda seisneb kulinaarialeti äriidee selles, et peagi raisku minema hakkav kraam segatakse kokku mingiks järgmiseks kraamiks. Seda saab teha odavalt, sest toormaterjal ise on juba peaaegu mahakantud kaup nullilähedase hinnaga. See on ainuke arusaadav seletus, miks seda tasub üldse poes kokku segada, mitte tehase masstoodangut müüa.
3 Likes
Vanasti räägiti, et grossi salatid pestakse läbi ja pannakse uus majonees peale.
Enda kogemus peekoniviiludega. Väga head õhukesed viilud aga…
Praadides kalahais ja maitses ka tunda kala.
Eks kala marinaadis jäävad pead, sabad ja soolikad üle…
2 Likes
Tõe huvides siiski: samuti nagu maja elanikud ei halda nende maja seinale pandud reklaampinda või BMW ei määra milline reklaam tuleb BMW autoraadiost ei tegele sellega ka poeketid. Nii audio kui video reklaamide õigused on renditud välja reklaami ettevõtetele, kes neid pindasid haldavad ehk Prisma ega ükski teine poekett ei otsusta millal, millist või kui palju reklaami sealt kõlaritest tuleb. Kuist renditasu saavad küll. Tarbijale häiriv, enamasti jah.
1 Like
Kui sigu söödetakse kalajahuga või kalajääkidega, siis ongi sealihal kalahais ja -maitse.
2 Likes
hapukurgil on hea tähelepanek. Eks see äri ole mitme-kihiline. Kaubanduskeskuse arendaja tahab elada. Samas, suurpood on seal “ankrurentnik” ja tollele on tingimused palju vabamad ja soodsamad, kui mingile pisikuuti üürivale poekesele (kes peab üsna selgelt “läbi rõngaste hüppama”). Lidl ja vist ka Maxima omavad ise oma pindasid.
Sedasi tuleb välja päris huvitav ahel “tootjast tarbijani” – tootja - kaubanduskeskuse arendaja (ja arenduse investor) - poekett (reklaamifirmad ka) ja – tarbija.
Päris palju “vahemehi” kui mõtlema hakata. Ja igaüks neist lisab “natuke” igapäevase või ja hapukoore ja juustuvorsti hinnale 
Sa ei kujuta ilmselt ettegi, kuhu on võimalik healt stardipositsioonilt 2025 aasta lõpuks välja jõuda…
Samas ei saa öelda, et piiirkonna heakorrastuseks midagi tehtud pole. Lagunemise ja renoveerimise vahepeal on seal üks suur pannoo üles tõmmatud, kuhu siis imaginaarne renoveeritud peamaja peale trükiti. Nüüdseks on küll värv luitunud ja enam kontrast niiväga silma ei hakka.
Siin ei oskagi kõrvalvaatajana soovitada, kas oleks ehk aeg uus pannoo trükkida või koht lõpuks korda teha, aga ometi tundub, et omanikud on olukorraga rahul, rääkimata Ametkondadest ja Linnavalitsusest. Ja kui kõik on rahul, järelikult on kõik korras.
Kui nüüd keegi küsib, et miks ma isiklikult antud kohta endiselt külastan, kui asjalood on sedavõrd nagu nad on?
Põhjuseid on suuresti kaks, nostalgia, pähklimüügiputka ja seal kuskil türgi riiete vahel pesitseb üks sõbralik pirukaküpsetuskoht, kust mõnusaid kuumi õlist tilkuvaid piirakaid saab osta.
Kui veel Grossi poodidest heietada, siis on tõesti asi sedasi, et need saab suures piires kaheks või kolmeks grupiks jagada. Samas turu juures olev ja õiska oma on sellised, kuhu teist korda enam sattuda ei tahaks. Aga uuematega ei teki vähimatki küsimust, kui asukoht sobib. Pood nagu pood ikka, pealegi algusest lõpuni omamaine.
Kaubanduskeskuste ja mürareostusega seoses veel selline tähelepanek, et mõnedes kaubanduskeskustes on siseraadio ka üldaladel, mängib vaheldumisi mingit muusikat ja reklaami.
Ega see playlist seal liiga sageli ei vahetu, kord 1-2 kuu tagant äkki. Eriti kõrvavaenulik on jõuluaeg - klient võib-olla käib poes pooleks tunniks ja tema jaoks äkki loobki see jõulumuusika mingit pühademeeleolu, aga müüjad peavad kusagilt novembrist kuni aastavahetuseni igapäevaselt kannatama sedasama 20 ärakulunud jõululaulu. See on vähemalt sama õudne kui need korduvad reklaamid seal Prismas või Selveris.
Keskturg – see on segased omandisuhted ja “must raha”. Sulas. Ja mitte vähe.
Sellest on eesti keeli suisa romaangi kirjutatud.
Korduvalt on vihjatud ühe teatava erakonna sidemetele ja “mustale kassale” mis sealtkaudu tõhusat täidist saab.
Mis ma nüüd oskan ütelda. Jaama Turust sai “turistilõks” ja “hipsterite pesa”. Kena vaadata küll, aga ainult vaadata. Hinnatase lendas ka kohe vastavaks. Isegi “halal” pood tekkis sinna.
Nõmme Turg. Jällegi “must kassa” nagu hiljuti selgus. Korda tehti, kirves väänati, müüjad… valdavalt lahkusid.
Mustamäe turg – viimane, kus on “korra” ja “hinna” suhe paigas. Viisakamaks tehtud, räpasuse üle ei saa kurta, hinnatase ja valik … IMHO Tallina parimad.
Loodan, et sinna ei tehta “ülivuntsitud euroremonti” koos kaasneva 1000% hinnatõusuga ja tavapäraste “turumutikeste” kadumisega.
Viimane koht, kus “vene mutikesed tunnevad sind nägupidi”
Keskturg – urgas, ilmselt on PÕHJUS, miks hoitakse “nagu urgast” (vt. ülaltpoolt)
1 Like
Jaama turg on lihtsalt üks näide Kalamaja gentrifikatsioonist. Koos ostujõulise elanikkonna saabumisega ümbruskonda muutus nii sihtgrupp, kaubavalik kui ka hinnatase.
1 Like