kuu tagasi helsingis oli ka korilasi. kuna flow on 18 vanusepiiriga festival, siis lapsi mitte, aga mõned väga üksikud, pimedamal ajal pealampidega varustatud taarahundid olid paar-kolmsada eurot festivalipiletisse investeerinud, sebisid seal rahva vahel ja korjasid õlletölkke … pant ostmisel oli euro ja kuigi selle sai täies mahus tagasi, visati neid seal minema üsna vaba käega.
.
Hard Rock Laagris on hästi lahendatud. Võib minna oma topsiga, võib osta topsi. Seal on ka festivali kujundusega topsid, iga aasta või paari tagant tuleb uus kujundus, vahel on isegi huvi see osta ja mälestuseks jätta.
Telklaagris käivad lapsed taarat korjamas. Nende sõnul on teenistus korralik.
Eks need lauluväljaku massiüritused ongi lüpsikohad, kui seal käib kaader, kes ostab €130 eest pileti selleks, et 7-eurost laket lürpida 
Kui tõesti ilma selleta ei saa, siis maksa.
Pealegi, ac/dc, 50centi ja david guetta publik paistab olevat suures osas sama…
Ei, probleem ei ole selles mõnes lisaeuros. Antud juhul on probleem selles, et tegemist on kõige lihtlabasema inimeste huiamisega (ei oska siin paremat terminit kasutada) panditopsinduse organiseerija poolt. Eriti veel, kui selgus, et eelmisel päeval kaasa võetud topsiga järgmisel päeval enam tagasi ei lubatud ja see tuli lihtsalt ära visata.
Peamine probleem ongi selles, et inimestele ei meeldi, kui neile näkku valetatakse. Inimesed enamasti saavad aru, kui probleemi neile selgitatakse ja isegi kui selle lahendamine toob lisakulu, saadakse aru. Veidi kirutakse, aga saadakse aru. Samas, kui neile oma kazummi nimel sulaselgelt näkku valetatakse või lauskelbast aetakse (“keslkonnahoid”, “taaskasutus”), siis see ei meeldi.
Lugesin kusagilt kommentaari kus mingil üritusel ei antud 3-eurose panditopsi eest 2 eurot vaid anti 1 euro tagasi ning tibin, kes topsivastuvõtuga tegeles, ütles, et talle anti selline käsk.
To: Murzilka.
Tõepoolest, inimesed saavad aru, et panditopsijate vastus “keelame turvakaalutlustel” ei ole mitte mingi normaalne vastus ning rahvas kvalifitseerib seda neile just näkku valetamisena.
Oleks siis see panditopsindus mingi kõva sisstulekuga ning suurte rahanumbritega äri, et oleks motiiv sedasi inimesi petta ja nende pidevat pahameelt kaela peale võtta?
Äsja oli just Eesti Päevalehe juhtkiri, kus öeldi, et kõige valusam võib selliste pettuste ja üldise panditopsinduse jamamise puhul olla see, kui inimesed pöörduvad avalikult ideoloogiliselt kliimahoiu temaatika vastu.
Ja ega selline kampaania, kus inimesi kutsutakse üles kontserditel mitte midagi söödavat-joodavat tarbima, ka mingi korraldajatele meeltmööda asi poleks, kui see kampaania edukaks osutuks.
Mäletatavasti Rimi-vastane boikoti-kampaania aastal 2010 osutus edukaks ning Rimi pidi oma kaubaotsused kiirelt üle vaatama. Rimi loobus tol ajal Eesti liha müügist mille päras viidi läbi edukas kampaania - tuhanded inimesed ühinesid sotsiaalmeedias Rimi-vastase boikoti-kampaaniaga. Kas ka kaupluste külastamine vähenes, ei osanud kusagilt välja lugeda, aga juba ainuüksi neti-kampaania pani Rimi oma otsustest taganema.
Kord elus võib ka päevalehaga nõus olla. Kliima on juba muutnud sõimusõnaks. Nagu ka keskkonnahoid või säästmine. Ja see ei ole tegelikult hea. Me oleme siiski “memeetiliselt programeeritavad” olendid. Mäletate, A. Huxley romaani “Hea Uus Ilm”… “ema” ja “isa” olid tähendusväljas nihutatud roppude sõnade sekka.
Üks kauplustekett on leidnud kavala viisi pensionäridelt rohkem raha kätte saada. Kolmapäev on kuulutatud -10% soodustust pensonäridele. Sellel päeval neid -30% ja -50% eriti ei ole näha, on üksikud. Aga mine järgmine päev, siis on igas letis -50% ja -30% tooteid küllaga.
Sul on põhjus ja tagajärg pisut sassis. Kui pensiokaid on sel päeval rohkem liikvel, on vähem järgi ka allahinnatud kraami. Vaevalt et keegi aegunud tooteid sel päeval spetsiaalselt kuhugi riiuli alla peitmas käiks ja pärast jälle letile poetamas.
Ja üldse. parim aeg ostlemiseks ongi hommikul 9-10 vahel, mil aegumisel kraam allahindlussiltidega välja on laetud, kui selle peale juba sihtida. Soovitavalt valida veel pood, kuhu ühistransaga väga mugav minna poleks.
Näedsiis, 1 tanklakett rebis vähemalt näiliselt teistest erinevaks ja mis juhtus, kohe hakkas pihta manitsemine, et oi-oi-oi, nüüd kukub kütusekaubanduses taevas alla ja päike enam ei tõuse kunagi, sest hinnad saavad olema erinevad ja kliendid reedetud. Praegu olla odav pidu, mis kohe läbi saab! Bloody hell mis fcking kräpp.
Artiklist loeb välja, et autokütuste hinnad hakkavad nüüd piirkonniti erinema. Kas see on tõesti uus nähtus? Kas on mingi seadusepügal või määrus, mis keelab sellist asja teha? Või on mingi varasem omavaheline kokkulepe, et hinnad peavad müügiketi piires olema kõikjal samad?
See ongi see EV kütusemüügi kartelli teema jälle, et kõigil on sama hind kogu aeg, igal pool. Ja istuvad nagu kuldid rukkis hindadega, kuni kisa tõesti suureks läheb maailmaturuhinna languse järel, samas kui vaja põhjendust tõstmiseks siis kõlbab 5 min. vana pisike hinnamuutus börsil.
Lähen tangin Nestes järgmine kord, puhtalt selle pärast, et nad tegid lõpuks katse päris konkurents tekitada turul.
Vaatasin enne 9-t. Hommse (praegult juba tänase) kuupäeva aegumisega tooted olid eespool. Aga ei viitsinud täna enam reisi ette võtta. Järgmine nädal lähen neljapäeval spetsiaalselt. Ega mul kannatab ka kallimaid tooteid osta aga lihtsalt tähelepanek - kuna sms tuli, et kolmapäeval 10% all.
Hetkel paistab, et ainus käegakatsutav võimalus lammutada kartelli, ongi piirkondlikud (ning ka ajalised) hinnaerinevused. Ja tore, kui kartell hakkab sedasi ise seesmiselt lagunema, mitte aga riigi hambutu Konkurentsiamet ei pea seda tegema.
Jaekaubanduses õnneks piirkondlikke hinnaerinevusi ära keelatud pole.
Ma kahjuks ei saa Nestes tankida sest neil on see biosolk kütuses sees. Minu auto hakkas selle peale turtsuma ja siis jäi mul ainult Alexela. Nüüd on ka Olerex lisandunud 0% solgiga.
Minu teada pole hindade difrenetseerimine kuidagi keelatud. Ma pakun, et suudaks nädalaga kokku häkkida PoC prototüübi, mis teeb numbrituvastuse, siis ARK päringu, margi, mudeli ja aasta järgi võtab auto24 “keskmise hinna” ja selle järgi arvutab “tambovi konstandi” millega hinda diffida.
Ilmselt maksaks iksviiekütus rohkem kui diiselpassati kütus, aga miks mitte ka vastupidi 
Loogika järgi, et a) vaesed on nkn. allaheitlikud ja neid saab rohkem nöörida ja B) me eelistamegi premium-kliente
Seadusevastane selline asi olla ei tohiks, iseasi, mida KLIENDID sellest arvavad.
To: Offf
Lähed Maximasse ning kassas selgub, et kuna su kaasas oleval proual on rebasenahast kasukakarae, siis kartulid ei maksa enam 50 senti kilo, vaid 1 euro 50 senti kilo?
Jah, sellest on palju räägitud. “Targad” kauplused. Enamasti sihitakse küll püsikliendi pihta. Näiteks on teada, et inimene ostab enam-vähem kindla intervalliga kassiliiva. Seega tal ON kass ja tal on VAJA. Sest kassis…ta sisse uppuda ju ei tahaks. Seega “D-päeval” võib kassiliivale ka natike otsa keevitada, sest KUHU TA PÄÄSEB. Mulle maitsevad võiküpsised. Seega, ma ostan neid mitte “punase sildi päeval” vaid enam-vähem iga kord kui eelmine pakk otsa saab. Seega saab sinna mingi 50 senti kindlasti “otsa keevitada”.
Ja nii edasi
Kassiliiva näite puhul läheb see kassiomanik mõnda teise poodi, kui algses poes käru keeratakse.
Võiks pigem nii olla, et suurde kaubanduskeskusesse mineku puhul, saab ukse peal olevas automaadis lasta teha endale kassiliiva pakkumise, et milline keskuses olev pood pakub kõige paremat ja soodsamat. Prinditakse paberlipakas või saadetakse mobiili mingi kood, mille ette näitamisel saabki selle hinnaga. T1 kaubanduskeskus sobib näiteks selleks, sest seal on nii Selver kui Lidl koos.
Siis peavad poes riiulitel olema ka elektroonilised hinnasildid, mis muudavad oma numbreid vastavalt sellele, milline (millise kategooria) kunde riiulist möödub. Sest mingi seadus nõuab, et hinnad oleks nii kassas kui riiulil samad. Lähed kassiliiva-riiulist mööda ja hind viskab hinnasildil selliseks, nagu seda ukse peal olevas automaadis pakuti.
Mind huvitab pigem, kas hullumeelne “soodustus jõukamale kliendile” võiks lennata nn. “targas müügiasutuses”
Kas “äraspidine diskrimineerimine” võiks reaalselt töötada???
Põhjendused:
Vaesemat saab tihitipeale paremini nöörida, ta on allaheitlik ja ei kobise
Suurem, kallim ja suurema mootoriga auto tarbib ka rohkem kütust, seega saab "sooduka tegemist “rikastele” kompenseerida suurema müügimahuga
Meil on palju rumalaid inimesi, kes “elavad näitamiseks” (Kui ei usu, minge vaadake mis hinnaklassi sõidukid ummistavad Lasnagorski räämas paneelikate esiseid). Neid saab ligi meelitada “rikaste tankla” mainega, sest “kes ei tahaks näida rikkana”.
Vähemalt esialgu leiaks selline algatus kõvasti meediakajastust. Igasugune tasuta reklaam on hea reklaam.
Kas “tuvastatult jõukamale kliendile dünaamiliselt SOODSAMAD hinnad võiks töötada”. Ma pole mingi turunduskunn, aga see on NII absurdne ja terve mõistuse vastane idee, et meie “massarakš” sajandil isegi VÕIKS. Ei?
olen Neste erinevaid kütuseid tankinud viimased 15+ aastat, pole ühtegi probleemi olnud ei diisli ega bensuga … võibolla on küsimus mitte kütuses, vaid autos … ei tea, kui probleeme oleks olnud, siis võibolla teaks …
ps.
olerex’i kliendiks ei hakanud just sellepärast, et mingitel hetkel kumas liiga palju erinevaid skeeme läbi … ja see täiendav soodustus, mis nende kliendiks saamisel pakuti, ei olnud minuarvates skeemide soosimiseks piisav.
Dünaamiline hinnakujundus kliendi maksevõime baasil on täiesti olemas ja väga levinud, eriti nt turismisektoris. Pane VPNis enda riigiks Vietnam ja vaata, mis hindu saad.